Tartu Ülikool

  • Teaduskooli tehnoloogialaager (2019)
    Projekti raames toimub kolmepäevane laager Tartus 21.-23. august 2019, mis on suunatud 9.-12.klassi õpilastele, kes on teadusest tõsiselt huvitatud. Projekti on kaasatud TalTech Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus, Tartu ülikooli geograafia, geneetika, bioloogia, geoloogia, infotehnoloogia ja filosoofia tudengid ja õppejõud, kes tutvustavad õpilastele oma eriala kasutades selleks töötubades läbiviimisel teaduslikke meetodeid. Lisaks toimub laagrile omaseid huvitavaid ühistegevusi nagu orienteerumine ja filmiõhtu.
  • Õpilaste Astrolaager (2019)
    Tartu tähetorn ja SPARK Makerlab kutsuvad noori teadushuvilisi 4.-6. klassist Tartusse astrolaagrisse. 25.-26. mail on õpilastel võimalus panna proovile oma tehnilisi oskusi ja loomingulisust ning ehitada kogenud juhendajate ja oma ala spetsialistide abiga enda kavandatud katse, mis vastaks ühele kooliastronoomia küsimusele. Astrolaager toimub mitmekülgsete ja moodsate võimalustega inseneeriahuviliste töökojas - SPARK Makerlabis. Astrolaagrile eelneb üle-eestiline kavandikonkurss õpilastele, kes soovivad üritusest osa võtta. Kavandikonkursil võib osaleda üksi või kuni kolmeliikmelises meeskonnas. Kavandis ootame probleemipüstitust, oodatavat tulemust, katse selgitust ja jooniseid ning hinnangut vajaminevale materjalile. Õpilane võib probleemipüstituse välja mõelda koos õpetajaga või valida selle korraldustiimi poolt välja pakutud inspiratsiooniküsimuste seast: Kuidas ehitada kiiret marsikulgurit? Milline võiks olla kuubaas? Mis asi on parallaks? Kõikide kavandikonkursil osalenute hulgast valime välja 20 õpilast, kelle kutsume astrolaagrisse. Kavandikonkursi tähtaeg on 5. mai. Katsetuste rohke nädalavahetus astrolaagris lõppeb toreda teadus-show’ga. Tegemist on avaliku üritusega, kus õpilased tutvustavad oma katseid ning valitakse välja auhinnaväärilised tööd.
  • Näitus "Eesti taevakaardid" Tartu tähetornis (2019)
    Näitus "Eesti taevakaardid" Tartu tähetornis tutvustab 2019. aasta suvel Tartu tähetorni aias eestikeelseid taevakaarte Jakob Hurdast ja Ado Grenzsteini taevakaartidest Jaak Jaaniste ja Enn Saare Täheatlaseni. Selle kaudu toome rahvusülikooli juubeliaastal muuseumi külastajani ühe aspekti eesti teaduskeele kujunemisloost (tähtede ja tähtkujude nimetused jm kaardiks vajalik) ja eesti teadlaste tööst teaduse "rahva sekka viimisel".
  • “Täitsa kosmos!” – TÜ Tartu observatooriumi uue käed-külge mobiilse ekspositsiooni loomine (2019)
    “Täitsa kosmos!” on kosmosetehnoloogiateemaline mobiilne ekspositsioon, mille eesmärk on tutvustada kosmosevaldkonnas kasutatavaid rakendusi ning inspireerida tänapäeva noori valima kosmoseteadlase ja inseneri elukutse. Soetatud vahenditega ja väljatöötatavate meetoditega soovitakse murda arusaam kosmoseteadlasest kui pelgalt vaatlevast astronoomist. Eksponaadid kokku annavad üldpildi sellest, millega tegeleb kosmoseteadus ja kosmoseteadlased.
  • Teaduslinn Toomel 2019
    Teaduslinn on osa Tartu Hansapäevadest. Teaduslinna programm pannakse kokku Tartu Ülikooli muuseumi eestvedamisel ning see toimub Tartus Toomemäel. Teaduslinna eesmärk on suvises Tartus pakkuda nii linnaelanikele kui linna külalistele teadust populariseerivaid mitmekülgseid tegevusi. Pakutavate tegevuste kaudu tutvustame Eesti teaduse ja Tartu Ülikooli rikkalikku minevikku ning tänast seisu. Teaduslinna programm sisaldab nii teaduslikke eksperimente, ekskursioone kui töötubasid, mis aitavad mõtestada ja arusaadavaks teha kaasaegseid teaduslahendusi ja teaduse rakendamist igapäevaelus. Ürituse märksõnadeks on uurimisrõõm, eksperimentaalsus ning isetegemise rõõm. Sündmus toimub 20.-21. juulil 2019.
  • Raamatu 'Eesti maapinna suursamblikud' trükkimine (2019)
    Raamat "Eesti maapinna suursamblikud" on kolmas ja viimane osa Eesti suursamblikke tutvustavas seerias, ühtlasi järg Tartu Ülikool Kirjastuse poolt välja antud teostele "Eesti puudel kasvavad suursamblikud"(2011) ja "Eesti kividel kasvavad suursamblikud" (2015). Selles töös on kasutatud varasematele raamatutele sarnast ülesehitust ja samu kujunduspõhimõtteid. Esitatakse Eestis maapinnalt leitud suursamblike illustreeritud dihhotoomne määramistabel, seejärel liikide (112) lehed ning lõpuks illustreeritud oskussõnade seletus. Liikide lehed sisaldavad järgmisi andmeid: (a) liigi nimi ladina ja eesti keeles; (b) iseloomulikud tunnused; (c) samblikuainete sisaldus; (d) levik ja ökoloogia Eestis; (e) looduskaitseline seisund; (f) märkused, nt erinevused sarnastest liikidest. Kogu tekst on esitatud kolmes keeles (eesti, inglise, vene), tekstiosa on mahutatud lehepaari vasakule poolele ning lehepaari parem pool on täidetud selle liigi illustratsioonidega – värvifotodega ja osadel liikidel ka mustvalge joonisega sambliku väliskujust ja iseloomulikest tunnustest; lisaks esitatakse viimaste andmete põhjal koostatud Eesti levikukaart. Raamatu tiraazhiks on planeeritud 600 eksemplari. Toetust taotletakse trükikulude osaliseks katmiseks.
  • Eesti arheoloogia aastakirja Tutulus 2019. aasta numbri väljaandmine
    Projekti eesmärgiks on anda välja Eesti arheoloogia aastakirja Tutulus 2019. aasta number, üldjärjestuses kaheksas. Ajakiri on populaarse suunitlusega, 64+4 lk ja täisvärviline. https://tutulus.ee/
  • Uurimislabori uute eksperimendiprogrammide väljatöötamine põhikoolile (2018)
    Uurimislabori uute eksperimendiprogrammide väljatöötamine põhikoolile Lühikirjeldus Uurimislaboris töötatakse välja põhikooli III astme õpilastele kolm uut loodusaineid matemaatika ja infotehnoloogiaga lõimivat eksperimendiprogrammi, mille eesmärgiks on põhikooliõpilastes teadliku huvi äratamine loodusteaduste ning LTT valdkonnas elukutse valimise vastu. Uued eksperimendiprogrammid  pakuvad põnevat katsetamist keemiast, bioloogiast ja füüsikast ning demonstreerivad õpilastele, et loodusteadused on omavahel tihedalt seotud ja ühtlasi osaks meie igapäevaelust. Programmide väljatöötamisele järgneb nende piloteerimine põhikooli õpilastega, et tagada koostatud materjalide lihtne ja laitmatu kasutamine pärast nende avalikustamist. Uued eksperimendiprogrammid on pärast väljatöötamist ja piloteerimist tasuta kättesaadavad Uurimislabori kodulehel.
  • Teaduskooli laager „Loogiline loogika“ (2018)
    Loogika on oskus arutada, seletada ja tõestada. Loogika areng soodustab mõtlemise, mälu, tähelepanu ja kontsentratsiooni arengut. Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte ehk seda, mis üldse teeb mõtlemisest mõtlemise ehk õige mõtlemise. Loogika on oluline igaühe jaoks – me kõik vajame kriitilist mõtlemist ja igapäevaelus tuleb analüüsida erinevaid olukordi ja teha võimalikult õigeid järeldusi. Teaduskooli laagri "Loogiline loogika" eesmärk on tutvustada õpilastele loogikat kui ainet ja selle erinevaid rakendusi. Projektiga soovime erinevate meetoditega arendada õpilaste loogilist mõtlemist, millega kaasnevad paremad tulemused kõikides õppeainetes, olümpiaadidel ja ainevõistlustel. Teaduskooli loogikalaagriga hõlmame kuni 100 9.-12. klasside õpilast üle Eesti. Projekti on kaasatud filosoofia, matemaatika ja lingvistika tudengid ja õppejõud, kes viivad õpilastega läbi loenguid ja töötubasid. Teaduskooli laagri „Loogiline loogika“ korraldamine avardab õpilaste silmaringi, suurendab huvi olümpiaadide ja ainevõistluste vastu.
  • 101 pärmitüve Eesti loodusest (2018)
    Projekti „101 pärmitüve Eesti loodusest“ eesmärgiks on bioteaduste populariseerimine Eesti üldhariduskoolides. Projekt tutvustab bioteaduste erialasid, karjäärivõimalusi ning sellel alal töötavate inimeste igapäevatööd. Lisaks annab projekt bioteadusi õppivatele üliõpilastele teadusliku uurimistöö läbiviimise ja juhendamise oskused ning kogemused. Projekt on planeeritud teadusliku uurimistööna, mida viivad läbi gümnasistid ning neid juhendavad bioteaduste bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilased. Projekti käigus isoleeritakse Eesti erinevatest piirkondadest vähemalt 101 pärmitüve ning moodustatakse looduses kasvavate pärmitüvede kollektsioon. Toimuvad õpitoad, mille käigus eraldatakse isoleeritud pärmitüvedest DNA ning määratakse milliste liikidega on tegemist. Saadud tulemuste tutvustamiseks toimuvad koolikülastused projektis osalenud koolidesse. Projekti tulemusena kaardistatakse pärmiseente levik üle kogu Eesti. Lisaks liigirikkuse iseloomustamisele on projekti eesmärgiks ka erinevat kasu toovate liikide leidmine.
  • Arheoloogiaajakirja Tutulus 2018. a numbri väljaandmine (2018)
    Tutulus on alates 2012. aastast ilmuv Eesti arheoloogiaajakiri. Horisondi mahus ja lähenemislaadiga väljaanne (64+4 lk A4) ilmub kord aastas - aasta lõpus ja läheb müüki jaanuari alguses, kandes lõppenud aasta järjekorranumbrit ja keskendudes tagasivaatavalt läinud aastal Eesti arheoloogias toimunule. Ajakirja eesmärk on tutvustada avalikkusele arheoloogia erinevaid tahkusid, käsitledes eri ajaperioode alates kiviajast kuni uusajani. Tutulus annab ülevaate Eesti arheoloogide uuematest töödest ja tegemistest, lõppenud aasta välitööde tulemustest ja põnevatest leidudest. Ajakiri aitab väärtustada arheoloogiapärandit, aidates kaasa selle kaitsele. Tutulus on sild Eesti arheoloogide, sh erialaüliõpilaste ning Eesti avalikkuse vahel. Tutulus on müügil Lehepunkti jaotusvõrgus. Pärast müügiperioodi lõppemist paigutatakse failid veebi (www.tutulus.ee).
  • Teaduslinn Toomel 2018
    Projekt "Teaduslinn Toomel 2018" on osa Tartu Hansapäevadest. Teaduslinna eesmärk on suvises Tartus pakkuda nii linnaelanikele kui linna külalistele teadust populariseerivaid mitmekülgseid tegevusi, mille kaudu tutvustame Eesti teaduse ja Tartu Ülikooli rikkalikku minevikku ning tänast seisu. Teaduslinna programm sisaldab nii teaduslikke eksperimente, ekskursioone kui töötubasid, mis aitavad mõtestada ja arusaadavaks teha kaasaegseid teaduslahendusi ja teaduse rakendamist igapäevaelus. Ürituse märksõnadeks on eksperimentaalsus, loomingulisus ja uurimisrõõm. Teaduslinn on jagatud kaheks linnakuks: tegevused leiavad aset Tartu Ülikooli muuseumi ees toomkiriku varemete juures ning Tartu tähetorni aias. Toomkiriku juures on esindatud teised teadusvaldkonnad, erinevad kõrgkoolid ja muuseumid. Teaduslinn programm pannakse kokku Tartu Ülikooli muuseumi eestvedamisel ning üritus toimub 7.-8. juulil 2018.
  • Õpilaste astrolaat (2018)
    Tartu Ülikooli muuseum koos SPARK Makerlabiga korraldavad õpilastele suunatud teaduslaada, millel on mitu etappi ning mis kulmineerub kahepäevalise avaliku teaduslaadaga. Sündmus on seotud Teeme+ projektiga Astronoomia- ja kosmoseteemalise huvihariduse tugikeskuse käivitamine ning eesmärgiks on huviringide tegevuse toetamine võrgustikusündmuste korraldamise näol.
  • Noorgeoloogide suvelaager 2017

    Käesolev noortelaagri projekt oli planeeritud esimeseks faasiks Eesti Geoloogiakeskuse, Tartu Ülikooli geoloogia osakonna ning TTÜ Geoloogia instituudi laiemaplaanilisest visioonist maateaduste üleriiklikust populariseerimisest. Sellega soovitakse kasvatada õpilastes huvi maapõue uurimisega ja kasutamisega seotud elukutsete vastu ning suurendada nii õpilaste kui õpetajate teadlikkust majanduse ja keskkonna tihedast omavahelisest lõimitusest.
    „Noorgeoloogide suvelaager 2017“ toimus 26-29.juunil 2017 aastal Piusa ürgoru puhkekeskuses ning laagrist võttis osa 41 looduse huvilist noort vanuses 7-16 üle Eesti. Laagris viidi läbi hulgaliselt geoloogial ja maateadustel põhinevat mitteformaalset õpet erinevate töötubade, seminaride, matkade, ekskursioonide jm vormis ning lapsed olid väga huvilised kõiges kaasa lööma. Juhendajateks oli teadus- ja rakendusasutuste töötajad, kes omavad kogemust oma teadmiste edastamisel koolinoortele nt Prof. Alvar Soesoo, Dr. Oive Tinn, Viirika Mastik ja Katrin Kalla ning Dr. Anne Põldvere Eesti Geoloogiakeskusest jpt. Laagrist ajendatuna loodi spetsiaalne Noorgeoloogide koduleht ja laagri jaoks toodetud materjalid.  Lisaks avati laagri Facebooki lehekülg.

  • Ajalootudengite panus Eesti ajaloo uurimisse (2017)
    Käesoleva stardiprojekti eesmärgiks oli välja selgitada Eesti ala ajalooga seotud kvaliteetsed uurimused ning koostada nende baasil avalikult kasutatav kaardirakendus, kus oleks võimalik teostada otsinguid vastavalt uurimuse teemast, perioodist või geograafilisest piirkonnast lähtuvana, selgitades sel viisil välja, kas ja milliseid uurimusi on varem konkreetsel huvipakkuval teemal kirjutatud ning soovi korral nendega kohapeale tutvuma tulla. Ühtlasi aitab selline rakendus kaardistada teemade uurituse üldist taset, formuleerida uurimisküsimusi ja kavandada jätkuvaid uuringuid seda nii üliõpilaste kui tegevajaloolaste vajadusi arvestavalt. Projekti sihtgruppideks on erineva astme üliõpilased, kooliõpilased jt õppurid, ajalooõpetajad, professionaalsed ajaloolased ning teised ajaloohuvilised.
  • Tartu tähetorni Läänesaali käed-külge ekspositsiooni täiendamine (2017)
    Tartu tähetorni Läänesaali käed-külge ekspositsiooni täiendamine. Projekti raames arendati ekspositsiooni kaasaegsemaks ning loodi virtuaalreaalsuse tehnoloogia abil võimalus kosmosesse rännata. Lisaks loodi interaktiivne astronoom Struve vaim, kes aitab hoonet tutvustada ning astronoomiamaja rolli mõista.
  • Teleskoop tuleb külla (2017)

    Projekti raames külastati 11 maapiirkonna kooli ning toetuste abil soetati uus päikeseteleskoop Pluuto. Koolides viidi läbi esitlusi ja tutvustati teleskoobi tööpõhimõtteid, mille käidus said õpilased taevakehi ise vaadelda. Projekt juhtis ka tähelepanu valdusreostusele ning atmosfäärinähtustele. Projektist sai osa vähemalt 200 huvilist.
    Loe Tartu Ülikooli Tähetorni tegemistest ja projektidest.

  • Hullu Teadlase IV teaduskonverents H2O, võta kaevust ja joo" (2017)

    Projekti käigus toimus 15. mail Hullu Teadlase IV teaduskonverents, mis oli suunatu Eesti üldhariduskoolide 1.-3. klasside õpilastele. Teema „H2O, võta kaevust ja joo“ suunas osalejaid uurima nende kodukoha kraanivee kvaliteeti ning mõõta igapäevast vee tarbimise hulka koolis ja kodus. Õpilased pidid tulemused esitama uurimistöödena, mis jälgivad teadustöö vormistamise põhiprintsiipe. Teadustööd vormistati 4-6 liikmelistes gruppides ning projektis kaasati 14 Eesti maakonda, 37 kooli ja üle 700 osaleja.
    Info projekti kohta.

    Loe võitjate töid.