fbpx Õpilase avaleht | Miks.ee
Avaleht

Põhinavigatsioon

  • Avaleht
  • Õpilasele
    • Artiklid
      • Tallinna Kopli Ametikool soodustab erialaotsinguid
    • Karjäärilood
      • Ann Laheäär ja elektrokeemia
      • Madis Vasser - tehisintellekti psühholoog
      • Masinaehitusinsener Raido Taluri
      • Reet Aus – rõivatööstus vajab uut etaloni
      • Reivo Maasik - eeskujuks kasvades
      • Tarvo Metspalu – Leiutajate pühakoja arhitekt
    • Abiks uurimistöö tegemisel
    • Karjäärivideod
    • Sündmused
  • Avaleht
  • Õpetajale
  • Partnerile

Kasutaja konto menüü

  • Sisene
  • https://www.facebook.com/pages/Miks/205617639492547

Põhinavigatsioon (tase 2)

  • Artiklid
  • Karjäärilood
  • Abiks uurimistöö tegemisel
  • Karjäärivideod
  • Sündmused
miks.ee üld
  • Inseneeria

    Inseneeria on teadus, kunst, oskus ja eriala sellest, kuidas teaduslikke, matemaatilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja praktilisi teadmisi saada ja kasutada projekteerimaks ning ehitamaks hooneid, masinaid, mehhanisme, süsteeme, materjale ja protsesse.

  • Bioloogia

    Bioloogia on inspireeriv loodusteaduse haru, mis uurib elu – kõigi Maal elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Kui bioloogia peamisteks traditsioonilisteks rakendusvaldkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus ja toiduainetööstus, siis aina laienev valdkond on bioloogia avastuste kõrgtehnoloogiline kasutamine biotehnoloogias ja ravimite väljatöötamisel ning tootmisel, aga ka eriomadustega taimesortide loomisel.

  • Geograafia

    Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ning inimgeograafiaks - loodusgeograafid tegelevad näiteks meteoroloogia ja klimatoloogiaga, uurivad maastikku, mulda ning veel paljusid teisi objekte ja nähtusi. Inimgeograafias, nagu ka nimetus ütleb, tegeletakse põhiliselt ühiskonna protsesside uurimisega. Inimgeograafia harud on näiteks kultuurigeograafia, majandusgeograafia, rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, geopoliitika jne.

  • Keemia

    Keemia traditsioonilised põhiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia, ent praegusel ajal arenevad hoogsalt mitmed piiriteadused, mistõttu tekib ka harusid juurde. Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant, sest elu ilma satelliitide, mobiiltelefonide, sülearvutite, mikrolaineahjude, sünteetiliste kiudude, iphoneide ja muu taoliseta on üsna raske ette kujutada. Keemialt oodatakse lahendusi sellistele keskkonnaprobleemidele nagu kliimamuutus, jäätmekäitlus, ringlussevõtt ja energiatõhusus. Ka meditsiinis on keemia hädavajalik, sest näiteks toormaterjali haavaniitidele, südamemonitoridele, skalpellidele ja kummikinnastele saadakse just keemiatööstusest.

  • Meditsiin

    Meditsiin ehk arstiteadus on rakendusbioloogia haru, mis uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega; haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. 2001. aastaks oli üldjoontes välja selgitatud inimese igas rakus asuva pärilikkusaine – genoomi – nukleotiidne järjestus ja teadlased loodavad nüüd, et lähiaastail saab vanematele juba sünnitusmajas DVD-l kaasa anda lapse täieliku genoomi koosseisu, mis võimaldab tema hilisemaid terviseriske ennetada ning ravida. USAs võib nüüdsest inimese naha alla „istutada“ tema terviseandmeid kandva mikrokiibi. Eestis on geneetikud teinud ära suure töö Geenivaramu näol – taolised biopangad on teadustöö edendamiseks väga olulised. Ja üheks äärmiselt oluliseks suunaks on kujunenud farmakogeneetika, mille eesmärk on aidata arstidel leida igale inimesele sobiv ravim õiges doosis ja õigel ajal.

  • Infotehnoloogia

    Infotehnoloogia on teadus, mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Et teavet tekib 21. sajandil aga pidevalt suurel hulgal juurde, on infotehnoloogia valdkond kasvanud tohutult laiahaardeliseks, hõlmates paljusid valdkondi arvutitest meditsiini, kosmoseteaduse, turvasüsteemide ning tehisintellektini välja.

  • Tehnika ja Tehnoloogia

    Tehnoloogiaks nimetatakse millegi tootmiseks vajaminevaid oskusi, seadmeid ja masinaid. Spetsiifilise tehnoloogia asjatundjat või ka teadlaste nimetatakse tehnoloogiks. Kõrgtehnoloogiliseks loetakse näiteks kosmosetehnoloogiat, arvutite, elektroonika, sidevahendite ja ravimite tootmist. Tehnoloogiliselt madalamad kategooriad on metallurgia, laevatööstus, tekstiili-, toidu- ja trükitööstus.

  • Kosmos

    Laias laastus jaguneb astronoomia neljaks: planetoloogia, mis uurib planeete ja väikekehi; tähefüüsika, mis uurib tähti; galaktikate füüsika, mis uurib galaktikaid; kosmoloogia, mis uurib galaktikatest suuremaid struktuure ja universumit kui tervikut.

     

  • Tulevikuametid

    Millist töötajat on Eestile vaja 2024. aastal?

    OSKA tööturu ülevaatest selgub, et järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ning vähem lihtsa töö tegijaid. Kõige rohkem töökohti tuleb juurde IT alal, ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kuhu kuuluvad nt insenerid, arhitektid, disainerid. Mõnevõrra suureneb kõrgtehnoloogiline tootmine Eesti majanduses. OSKAst lähemalt siin. 
    OSKA tööjõuprognoos "Eesti tööturg täna ja homme 2018"

    Mida tulevikus peab oskama?

    – Tulevik on nende päralt, kes tootmist automatiseerivad, uusi tooteid loovad ning nutikate masinatega töötada oskavad;
    – Hinda läheb turgude ja kultuuride tundmine, oskus nendel turgudel vahetult suhelda;
    – Juhtidel ja spetsialistidel on järjest enam vaja osata kasutada tehnoloogia võimalusi paremate teenuste osutamiseks ning luua ja arendada tehnoloogilisi süsteeme;
    – Kuna töökorraldus muutub projekti- ja koostööpõhiseks, oodatakse töötajatelt järjest enam koostöö-, analüüsi-, otsuste langetamise ja info tõlgendamise oskusi.

    Refereeritud on Novaatori artiklit (Uuring: millist töötajat on aastal 2024 Eestis vaja, millist mitte? Marju Himma 09.02.17)

     

Vanema muumia mudelid mõlemalt poolt pildistatuna enne kokkuliitmist

27. Nov 2020

Hauakambrist arvutiekraanile: digitaalsete eksponaatide loome

Sageli on inimestel tunne, et eesti keel ja õigekirjareeglid muutuvad kogu aeg ning see, mis koolis õpitud, on kas „ära muudetud“ või „vabaks lastud“. Tegelikult ei muutu aga eesti õigekirjareeglid sugugi nii sageli ning tihti on need keelendid, mille puhul arvatakse, et „need on vabaks lastud“ ikka vana reegli järgi kasutatavad.

24. Nov 2020

Emakeele Seltsi noortesektsioon kutsub keeleõhtutele

Tekstiilijääde Bangladeshi tootmispiirkondades moodustab naturaalse osa tänavapildist. Foto: Kathrin Harms

19. Nov 2020

Koroonaviirus sunnib muutustele maailma ühe suurima reostaja – rõivatööstuse

õpilaste teadustööde riilik konkurss

04. Nov 2020

Teadusagentuur kutsub õpilasi osalema teadustööde riiklikul konkursil

1. kursuse teemad olid kõik seotud lavaga. Pildil oleva tunni teemaks oli „liikumine“, mis seondus lavaga, tüdrukud õppisid, kuidas markeerida lavalist liikumist.

23. Okt 2020

Ükssarvikute juhendajaks humanitaartausta kiuste

inseneeria noor uurija geenitehnoloogia robootika kosmos uurimistöö teadusfestival teadus- ja tehnoloogiapakt õpilaste teadustööde riiklik konkurss õpilasleiutajate konkurss rakendusinformaatika koostöö ettevõtetega keskkonnaharidus astronoomia geoloogia füüsika bioloogia looduskaitse geograafia psühholoogia tehisintellekt virtuaalreaalsus ökoloogia ehitus matemaatika informaatika masinõpe õpetamine meditsiin materjaliteadus rohetehnoloogiad rakett69 planetaarium kliimamuutused klimatoloogia toidusalu innovatsioon digilahendused infoturve kogemusõpe teadusharidus huviharidus kestlik areng ornitoloogia pereülikool nanotehnoloogia põllumajandus aasta lind linnaloodus bioloogiline mitmekesisus keemia

Videod

Geoloogia ja Lauri Joosu

Lennuakadeemia ja Mariann Saarend

Geenivaramu ja Steven Smit

Veel videosid

Sündmuste kalender

keskkonnaalaste uurimistööde konkurss

14.12 - 05.03

Keskkonnaalaste uurimistööde ja projektide konkurss 2021

Valgel taustal must tekst ja kollase nokaga musta värvi linnu peasiluett

20.01 - 15.03

Aasta linnu postkaartide joonistusvõistlus

üle Eesti

24.04 - 12.06

Pereülikool

Eesti Maaülikooli Tehnikamaja (Fr. R. Kreutzwaldi 56/1, Tartu)

01.09 - 14.06

PROTO avastustehase haridusprogrammid

PROTO avastustehas

19.09 - 30.06

Maaülikooli Pereülikool

Eesti Maaülikooli Tehnikamaja (Fr. R. Kreutzwaldi 56/1, Tartu)

Näitused

foobia

05.06 - 10.02

Ahhaa, foobiad!

Ahhaa teaduskeskus
Foto: Andres Saag

14.01 - 28.02

Tartu Ülikooli botaanikaaias on avatud samblikute fotonäitus

Tartu Ülikooli botaanikaaed, Lai 38, Tartu

02.12 - 31.10

Tartu Ülikooli loodusmuuseumis avatud näitus puurib läbi Eesti geoloogiaajaloo kihtide

Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Vanemuise 46, Tartu

Kõik sündmused

Liitu miks.ee uudiskirjaga

Liitu miks.ee uudiskirjaga

Liitu uudiskirjaga, et saada alati tähtis info kätte!

miks.ee

  • Kontakt
  • Sisukaart

Kasulikud lingid

  • Rajaleidja

Jälgi meid sotsiaalmeedias

miks.ee Facebookis

Teaduse populariseerijad

ETAg Youtube-is

Kõik õigused kaitstud 2020

miks.ee portaali haldab Eesti Teadusagentuur

TeaMe