Inseneeria on teadus, kunst, oskus ja eriala sellest, kuidas teaduslikke, matemaatilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja praktilisi teadmisi saada ja kasutada projekteerimaks ning ehitamaks hooneid, masinaid, mehhanisme, süsteeme, materjale ja protsesse.

Bioloogia on inspireeriv loodusteaduse haru, mis uurib elu – kõigi Maal elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Kui bioloogia peamisteks traditsioonilisteks rakendusvaldkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus ja toiduainetööstus, siis aina laienev valdkond on bioloogia avastuste kõrgtehnoloogiline kasutamine biotehnoloogias ja ravimite väljatöötamisel ning tootmisel, aga ka eriomadustega taimesortide loomisel.

Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ning inimgeograafiaks - loodusgeograafid tegelevad näiteks meteoroloogia ja klimatoloogiaga, uurivad maastikku, mulda ning veel paljusid teisi objekte ja nähtusi. Inimgeograafias, nagu ka nimetus ütleb, tegeletakse põhiliselt ühiskonna protsesside uurimisega. Inimgeograafia harud on näiteks kultuurigeograafia, majandusgeograafia, rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, geopoliitika jne.

Keemia traditsioonilised põhiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia, ent praegusel ajal arenevad hoogsalt mitmed piiriteadused, mistõttu tekib ka harusid juurde. Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant, sest elu ilma satelliitide, mobiiltelefonide, sülearvutite, mikrolaineahjude, sünteetiliste kiudude, iphoneide ja muu taoliseta on üsna raske ette kujutada. Keemialt oodatakse lahendusi sellistele keskkonnaprobleemidele nagu kliimamuutus, jäätmekäitlus, ringlussevõtt ja energiatõhusus. Ka meditsiinis on keemia hädavajalik, sest näiteks toormaterjali haavaniitidele, südamemonitoridele, skalpellidele ja kummikinnastele saadakse just keemiatööstusest.

Meditsiin ehk arstiteadus on rakendusbioloogia haru, mis uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega; haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. 2001. aastaks oli üldjoontes välja selgitatud inimese igas rakus asuva pärilikkusaine – genoomi – nukleotiidne järjestus ja teadlased loodavad nüüd, et lähiaastail saab vanematele juba sünnitusmajas DVD-l kaasa anda lapse täieliku genoomi koosseisu, mis võimaldab tema hilisemaid terviseriske ennetada ning ravida. USAs võib nüüdsest inimese naha alla „istutada“ tema terviseandmeid kandva mikrokiibi. Eestis on geneetikud teinud ära suure töö Geenivaramu näol – taolised biopangad on teadustöö edendamiseks väga olulised. Ja üheks äärmiselt oluliseks suunaks on kujunenud farmakogeneetika, mille eesmärk on aidata arstidel leida igale inimesele sobiv ravim õiges doosis ja õigel ajal.

Infotehnoloogia on teadus, mis kirjeldab mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Et teavet tekib 21. sajandil aga pidevalt suurel hulgal juurde, on infotehnoloogia valdkond kasvanud tohutult laiahaardeliseks, hõlmates paljusid valdkondi arvutitest meditsiini, kosmoseteaduse, turvasüsteemide ning tehisintellektini välja.

Tehnoloogiaks nimetatakse millegi tootmiseks vajaminevaid oskusi, seadmeid ja masinaid. Spetsiifilise tehnoloogia asjatundjat või ka teadlaste nimetatakse tehnoloogiks. Kõrgtehnoloogiliseks loetakse näiteks kosmosetehnoloogiat, arvutite, elektroonika, sidevahendite ja ravimite tootmist. Tehnoloogiliselt madalamad kategooriad on metallurgia, laevatööstus, tekstiili-, toidu- ja trükitööstus.

Laias laastus jaguneb astronoomia neljaks: planetoloogia, mis uurib planeete ja väikekehi; tähefüüsika, mis uurib tähti; galaktikate füüsika, mis uurib galaktikaid; kosmoloogia, mis uurib galaktikatest suuremaid struktuure ja universumit kui tervikut.

Millist töötajat on Eestile vaja 2024. aastal?

OSKA tööturu ülevaatest selgub, et järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ning vähem lihtsa töö tegijaid. Kõige rohkem töökohti tuleb juurde IT alal, ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kuhu kuuluvad nt insenerid, arhitektid, disainerid. Mõnevõrra suureneb kõrgtehnoloogiline tootmine Eesti majanduses. OSKAst lähemalt siin:

Mida tulevikus peab oskama?

– Tulevik on nende päralt, kes tootmist automatiseerivad, uusi tooteid loovad ning nutikate masinatega töötada oskavad;
– Hinda läheb turgude ja kultuuride tundmine, oskus nendel turgudel vahetult suhelda;
– Juhtidel ja spetsialistidel on järjest enam vaja osata kasutada tehnoloogia võimalusi paremate teenuste osutamiseks ning luua ja arendada tehnoloogilisi süsteeme;
– Kuna töökorraldus muutub projekti- ja koostööpõhiseks, oodatakse töötajatelt järjest enam koostöö-, analüüsi-, otsuste langetamise ja info tõlgendamise oskusi.

Refereeritud on Novaatori artiklit (Uuring: millist töötajat on aastal 2024 Eestis vaja, millist mitte? Marju Himma 09.02.17)