miks.ee suvekool

Sündmus

kuni

Nelijärve Puhkekeskus

miks.ee suvekool

Olete oodatud juba viiendasse miks.ee suvekooli 23.-24. augustil 2018 Nelijärve Puhkekeskuses.

Tegu on kahepäevase üritusega, kus saab suhelda ja vahetada praktilisi kogemusi teiste teaduse populariseerijatega, kuulata inspireerivaid tegijaid ja koos mõelda, kuidas viia nii teadus üldisemalt kui loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkond lähemale igas vanuses inimestele.

Seekordse suvekooli fookuses on Insener kui valdkondade ühendaja.

Milleks mulle inseneeria?

Kuigi inseneeria on kõikjal meie ümber ja see on läbi põimunud kõigi eluvaldkondadega – ka kõigi LTT valdkondadega, millega te tegelete – ei osata sageli neid seoseid näha ega teata, kes see insener õigupoolest on. Enda valdkonnale läbi inseneeria vaatenurga vaatamine avab võimaluse värskendada oma tegevuste sisu ka sihtgrupi jaoks. 

Elus on kõik valdkonnad seotud, seega oleks hea meie-teie sihtgruppidele läbi kõigi tegevuste näidata lisaks muudele seostele ka seoseid inseneeriaga. Sellest püüamegi sel korral Nelijärvel rääkida.

Ettekanded ja praktiliste oskuste omandamine.

Koolitus inseneripedagoogika teemadel. Tiia Rüütmann (TTÜ Inseneripedagoogika keskus)

„Inseneri eriala populariseerimine kaevikust ja staabist“, Hendrik Voll (Tallinna Tehnikaülikool)

Hendrik Voll jagab kogemusi programmijuhina ja nägenust TTÜ õppeprorektorina.

"Disaini protsessi, mitte produkti", Mihkel Kangur ja Liisa (Tallinna Ülikool)

Iga ese, aga ka teenus on varjatud seljakotiga, pagasiga, mis lõpptarbijale jäävad sageli nähtamatuteks. Enamus meie tooteid saavad alguse meist kaugetes maades, kuid nendega kaasnev pagas ei kao mitte kuhugi. Meie ümber olevad esemed on väga paljude ökosüsteemi poolt pakutavate hüvede toel meieni jõudnud. Maailma üha väiksemaks ja ahtramaks muutumise tõttu peame aina paremini arvestama toodete elukaare ja selle käigus kasutatavate ökosüsteemi hüvedega. Seetõttu ei saa me disainida toodet vaid peame selgelt läbimõtlemata kogu protsessi mille käigus toode valmib.

"Vesi kui tähtsaim ressurss”, Erki Lember (Tallinna Tehnikakõrgkool)

Veeinseneri elu ei piirdu ainult torustiku ja filtrite planeerimisega, vaid see on midagi enamat. On vähe valdkondi, kus insener peab olema nii bioloog, keemik, füüsik, sest ilma neid valdkondi süvitsi tundmata, me ei saa lahendada isegi lihtsaid probleeme puhta vee tagamisel. Suhteliselt kuiv kevad on meile toonud probleemi, mida muidu kohtame vaid televisioonis või reisides ehk kaevudes veetase aina langeb ning Viimsi Veevärk on esimene ettevõte, kes on palunud klientidel tarbimist vähendada. Intrigeeriv küsimus, kas me tulevikus joome reovett, on muutumas üha reaalsemaks. Seetõttu on Saksamaa insenerid juba välja pakkunud loobuda mõistest reovesi ning asendades selle terminiga "kasutatud vesi, et valmistada ühiskonda juba võimalikeks muutusteks ette. Ja see ei ole utoopia, vaid reaalsus, sest USAs juba on piirkondi, kus suunatakse tarbijateni vesi, mis koosneb 70% põhjaveest ja 30% puhastatud reoveest.

 „Õppimine mängude abil“ (loeng ja praktiline osa), Ivar Männamaa (Tartu Ülikooli Viljandi Kolledž)

Töötoa teemaks on mängude abil õppimine, kavas on vaagida sellise õppemeetodi tugevaid ja nõrgemaid külgi. Osalema on eriti oodatud need, kellel on mängude kasutamise kohta küsimusi tekkinud. Aga muidugi on teretulnud ka need, kellel mängude kasutamisega senine kogemus puudub. Enim tähelepanu on kavas seekord pühendada mudeldusmängudele (ingl simulation games); nende sisulisemaks tutvustamiseks on peale lühikest teoreetilist sissevaadet kavas läbi viia kaks mänguesitlust. Mänguesitlustel osalemine on vabatahtlik: kes ei soovi aktiivselt kaasa lüüa, võib osaleda ka vaatlejana.

Aruteluringid

"Insenerioskused ja riiklikud õppekavad", Ülle Kikas (Tartu Ülikool)

Fookuses 3-s kooliaste ja gümnaasium.
Kuidas riiklik õppekava toetab insenerioskuste omandamist? Milliste ainete kohta on positiivseid näiteid? Kus peaks tegema muutusi?
Millised põhioskused koolist peaksid olema tehnoloogia huviringi tuleval õpilasel?
Kuidas kooli õppekava ja õppetöö korraldus saavad toetada probleemilahendust ja praktiliste oskuste omandamist igapäevase õppetöö käigus? Millised on positiivsed näited?

 „Uued, EAS toel avatavad külastuskeskused  ja teaduse populariseerimine. Koostöö võimalused.“ Aare Baumer (Energia Avastuskeskus)

Alates 2019 muutub olukord Eestis põhjalikult, avatakse kuni 8 uut keskust ja osa nendest on märkinud oma tegevuseks ka teaduskeskuse teenused.

Arvi Hamburg (Inseneride Liit)

Töötoad

Töötuba 1

„Teeme gravitatsiooniauto“, Tarvo Metspalu ja Simo Jarek Zaranek (SPARK Makerlab)

Gravitatsiooniauto uurib omamoodi viisi, kuidas sõidukeid raskusjõudu ära kasutades liikuma panna. Muutes loodud auto disaini, saab avastada, milline automudel liigub kaugemale ning mille kiirendus on teistest suurem. Avastamis- ja meisterdamisrõõmu nii suurele kui väikesele.
Töötoa aluseks on huvihariduse näidisõppekava „Inseneeria noortele I“, 4.-6. klassile.

Töötuba 2

„Meeskonnatöö ülesanne LEGO klotsidega“, Anneli Ramjalg (Tallinna Tehnikakõrgkool)

Töötuba 3

„Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste kaardistamine ja analüüs“, Maarja Käger (Balti Uuringute Instituut)

LTT valdkonna populariseerimisega küll tegeletakse, kuid kas piisavalt? Mida peaks poliitilisel tasandil teisiti või rohkem tegema? Mida võiksid üldhariduskoolid ja populariseerijad teisiti või rohkem teha? Millele peaks keskenduma lühi- ja pikas perspektiivis? Miks seda kõike juba praegu ei tehta? Neile ja paljudele muudele LTT valdkonna populariseerimisega seotud küsimustele loodame leida vastused ühise arutelu käigus.

Töötuba 4

„Kust tulevad lapsed?“, Rasmus Kits (Teadushuvihariduse Liit)

Kasutame lõbusaid haridustehnoloogilisi vahendeid ja otsime vastuseid erinevatele küsimustele. Töö toimub 2-3 liikmelistes gruppides.

Töötuba 5

„Minu huviring“, Katrin Saart (Eesti Teadusagentuur)

Töötoas on plaanis tutvustada teoreetilisemat tausta teadushuviringi läbiviimiseks ehk toetuspunktid planeerimisel ja materjalide leidmisel (toetun eelkõige näidisõppekavadele ja vabalt kättesaadavatele juhendmaterjalidele).

„NIP ehk noore inseneri programm", Karin Käär (TTÜ Mektory Tehnoloogiakool)

Töötuba 6

„Metallitoodete tehnoloogiate tutvustus ja praktiline töötuba“, Eduard Ševtšenko (TTÜ), Lauri Soosaar (Merkuur OÜ)

Loeng sisaldab enam kasutatud tehnoloogiate tutvustus, osalejatele jagatakse tehnoloogia kaardid (inglise keeles). Sellele järgneb praktiline töötuba, kus osalejad teevad valmis toode metallist (mälupulga).

Engineering Design (Tehniline Disain)

Metal Cutting (Metalli Lõikamine)
Additive Manufacturing and Rapid Prototyping (Lisanditootmine ja Kiirprototüübimine)
Shaping or Moulding Process (Formeerimise ja  valuvormimise protsess)
Heat treatment (Termotöötlus)
3D Printing (3D Printimine)
Virtual Reality (Virtuaal Reaalsus)

Töötuba 7

„Ehitame ahelreaktsioonimasina“ Peep Tobreluts (Viljandi Huvikool)

Töötuba 8

„Munakoorelabor“ Karin Hellat ja Siiri Velling

Saame teada, millest koosneb munakoor ja mis toimub munakoortega reaktsioonides. Kui munakoore koostis on teada, üritame leida veel materjale, mis samast ainest koosnevad!

Lisainfo ja registreerimine Eesti Teadusagentuuri lehel.