• MIKS VALIDA OMA KARJÄÄRIKS JUST REAALVALDKONNAD?
  • MIKS VALIDA OMA KARJÄÄRIKS JUST REAALVALDKONNAD?
  • MIKS VALIDA OMA KARJÄÄRIKS JUST REAALVALDKONNAD?
Get Adobe Flash player
  • EST
  • RUS

Miks

Teadusaasta 2012

Peamenüü

Skip to primary content
Skip to secondary content
  • REAALNE KARJÄÄR
  • Miks Teadusaasta?
  • Partnerid
  • Üritused
  • Teadusvaldkonnad ja saadikud
  • Avasta!
  • Kontaktid
  • Teadusaasta meedias
  • TELETYPE RSS
  • RSS
  • Facebook

Miks robotid ei valitse maailma?

Robotid ei valitse maailma, sest nad ei ole nii targad nagu inimene, kes suudab tänu eneseteadvusele („mõtlen, järelikult olen olemas“) ise õppida. Robotid tegutsevad reeglite järgi, mille inimene neile sisestanud on. Niipea, kui robotid suudavad ise mõtlema hakata ja omandavad õppimisvõime, ei olegi ulmefilm „Mina, robot“ enam nii ulmeline… Millal see juhtub? Kas Sina oled selles osaline? Kui mõelda moodsale autole või kohviautomaadile, siis… kas robotid siiski juba natuke meid ei valitse?

Tutvu Teadusaasta robootikavaldkonna saadikutega:

  • Alvo Aabloo
  • Maarja Kruusmaa
  • Heilo Altin

Uks robotite põnevasse maailma avaneb Sulle läbi teadusaasta robootikaürituste:

  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 23.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss

Vaata kõiki üritusi

Sulge

Miks on arv negatiivne?

Arvu negatiivne olek on vajalik selleks, et kõik ikka tasakaalus oleks või et oleks vähemalt võimalus kõike tasakaalu viia. Näiteks võib tuua pere eelarve: kui sissetulekud on positiivsed ja kulud negatiivsed, siis võiks tulemus ju vähemalt null olla. Inseneridel, füüsikutel ja raamatupidajatel jääb oma ülesannete lahendamisel tihti positiivsetest arvudest väheks ja seda isegi siis, kui lõppvastus positiivne on. Siinkohal tulevad appi negatiivsed arvud, mis elu mugavamaks muudavad. Eriti huvitavaks muutub asi aga siis, kui negatiivsetest arvudest ka ruutjuuri võtta.

Tutvu Teadusaasta matemaatikavaldkonna saadikutega

  • Margus Niitsoo

Avasta matemaatika imepärane maailm, külastades järgmiseid teadusaasta üritusi:

  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 23.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss

Vaata kõiki üritusi

Sulge

Miks täht paistab?

Tähed on nagu tohutult suured ja pidevalt plahvatavad tuumapommid. Tähe sees toimuvate reaktsioonide käigus eraldub väga palju energiat, millest osa kiirgab valgusena kosmosesse. Tähtede valgus on nii hele, et võime seda näha tuhandete valgusaastate kauguselt. Äkki oled Sina see, kes Eestile ja maailmale mõne uue tähe avastab?

Tutvu Teadusaasta astronoomiavaldkonna saadikutega:

  • Tiina Liimets
  • Tiit Sepp
  • Anu Reinart

Uks astronoomia ja kosmoseteaduse põnevasse maailma avaneb Sulle läbi järgmiste teadusaasta ürituste:

  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 22.02.12 Eesti Füüsika Selts, Teadusbussi reisid Eesti koolides

Vaata kõiki üritusi

Sulge

Miks välku lööb?

Selle põhjus on õhus olev elekter ja seda eriti erinevate temperatuuridega õhumasside vahel. Õhumasside liikumisel pinge järjest kasvab, kuni lõpuks sähvatuste ja valjude raksatuste saatel vabaneb. Äikese ajal välguna nähtav elektriline atmosfäärinähtus on hirmuäratav, kuid samas ilus elektrimäng. Kahju on sellest, et välku ei saa suunata elektrivõrku tarbimiseks, sest see on liiga võimas ja ettearvamatu.

Tutvu Teadusaasta energeetikavaldkonna saadikutega:

  • Mikk Saar
  • Indrek Aarna

Uks energeetikamaailma avaneb Sulle läbi järgmiste teadusaasta ürituste:

  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 23.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss

Vaata kõiki üritusi

Sulge

Miks piim hapuks läheb?

Piimas leidub alati teatud hulk mikroorganisme (piimhappebaktereid), mis oma elutegevuse käigus piimasuhkru ehk laktoosi piimhappeks muundavad. Piimhappe teke põhjustab piimas happesuse suurenemise ja kui happesuse tase on ületanud teatud piiri, hakkab piimavalk kalgenduma ning piimas moodustub geeljas happekalgend. Enamike mikroorganismide elutegevus aeglustub madalal temperatuuril märgatavalt ning seetõttu säilib piim külmas hoituna kauem värske.

Tutvu Teadusaasta saadikutega

  • Marko Kass
  • Urmas Kõljalg

Uks tuleviku bioloogiamaailma avaneb Sulle läbi järgmiste teadusaasta ürituste:

  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 22.02.12 TTÜ Muuseum, Metamorfoosid - putukadputukadputukad!

Vaata kõiki üritusi

Sulge

Miks maa väriseb?

Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejõud sunnivad osa maakoorest kerkima ja teist osa selle kõrval vajuma, tekib kivimites suur pinge. Kui kivimid sellele pingele vastu ei pea, siis purunevad need järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma ning seda nimetatakse maavärinaks.

Tutvu Teadusaasta saadikutega

  • Rein Ahas
  • Mihkel Kangur
  • Alvar Soesoo

  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 23.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss

Vaata kõiki üritusi

Sulge

Miks pirn põleb?

Kõige tavalisem elektripirn (hõõglamp) koosneb klaaskolvist, mille sees on volframist hõõgniit ja hõrendatud inertgaas (või vaakum), mis ei lase hõõgniidil ära põleda. Hõõgniiti läbiv elektrivool kütab hõõgniidi nii kuumaks, et see hakkab valgust kiirgama. Sõltuvalt hõõgniidi temperatuurist tajub inimsilm seda kiirgust kas punaka, kollaka või valge valgusena. Hõõgniidi töötemperatuur on kuni 2700 ˚C, sest suuremal kuumusel volframist hõõgniit sulab.

Tutvu Teadusaasta füüsikavaldkonna saadikutega

  • Mart Kuurme
  • Martti Raidal
  • Jaak Kikas

  • 22.02.12 Eesti Füüsika Selts, Teadusbussi reisid Eesti koolides
  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss

Vaata kõiki üritusi

Sulge

Miks piiritus põleb?

Meid ümbritsev õhk sisaldab hapnikku. Põlemine on protsess, mille käigus põlev aine hapnikuga reageerib. Põlevad vaid sellised ained, mille reageerimisel hapnikuga eraldub soojus. Nende ainete hulgas on palju niisuguseid, mille reageerimisel hapnikuga eraldub väga palju soojust ning neid aineid kasutatakse kütustena. Sellised ained on näiteks bensiin, piiritus, puit jne. Põlemine on iseeneslik protsess ja pigem võiks küsida, miks need ained õhus iseenesest põlema ei lähe? Seda õnneks ei juhtu – kord alanud põlemine kulgeb küll iseeneslikult, kuid selleks, et aine põlema läheks, tuleb ületada küllaltki kõrge nn aktivatsioonibarjäär, mis reaalsuses tähendab, et põlemise algamiseks on vaja kõrget temperatuuri ja enamasti ka lahtist leeki.

Tutvu Teadusaasta keemiavaldkonna saadikutega

  • Ivo Leito

  • 22.02.12 Eesti Füüsika Selts, Teadusbussi reisid Eesti koolides
  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss

Vaata kõiki üritusi

Sulge

Miks on geen pärilik?

Geen on lihtne, ajale väga vastupidav ja usaldusväärne. Need omadused võimaldavad evolutsioonil ja loodusel kasutada geeni kui kandurit või ühenduslüli, mis aitab meie järglastes säilitada häid (ja ka halbu) omadusi. Nii võib geeni võrrelda väga hea investeeringuga – püsiv, selge ja usaldusväärne. Garanteeritud on, et geenides olevad omadused kanduvad edasi meie lastele. Kuna üks geen tuleb emalt ja teine isalt, pakub see ka väikest üllatust. Kas laps on rohkem isasse? Või on ta hoopis ema moodi? Olgu kuidas on – nii ongi põnevam. Pärilikkuse kandja on DNA kaksikheeliks ja mõnda DNA ahela osa (ca 1-2%) nimetatakse tinglikult geenideks. Geneetiline pärilikkus on elu edasikandumise põhiprintsiip, mille avastamise eest anti J. Watsonile ja F. Crickile 1962. aastal Nobeli preemia.

Tutvu Teadusaasta saadikutega

  • Riin Tamm
  • Toivo Maimets

Ava uks geneetika ja meditsiini murrangulisse maailma, külastades järgmisi teadusaasta üritusi:

  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 23.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss

Vaata kõiki üritusi

Sulge

Miks lennuk lendab?

Lennuki mootorites põletatava kütuse energia on suurem kui gravitatsioonijõud ning seetõttu püsib lennuk õhus. Lennuki mootorid annavad lennukile horisontaalsuunalise jõu, mis võimaldab lennukil edasi liikuda. Suure kiirusega liikuva lennuki tiivale paiskub õhuvool. Õhuvoolu suuna ja tiiva profiili vaheline nurk („angle of attack”) tagab lennukile nn hõljuva oleku. Mida võimsamad on lennuki mootorid, seda suurema kiirusega lennuk liigub. Purilennukitel ei olegi mootoreid – nemad hõljuvad õhus tiiva suure pinna tõttu õhuvoolude abil. Liikumissuunda ja kõrgust muudab lennuk tiiva kujuga, selle sündi inspireerinud lind aga oma keha asendiga.

Tutvu Teadusaasta inseneeriavaldkonna saadikutega

  • Mart Min
  • Arvi Hamburg

Uks inseneeria põnevasse maailma avaneb Sulle läbi järgmiste teadusaasta ürituste:

  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 22.02.12 Tallinna Tehnikaülikooli muuseum, näitus "Mehaanika"

Vaata kõiki üritusi

Sulge

Miks puruneb autoklaas teradeks?

Termiliselt ja mehaaniliselt töödeldud erineva paksuse ja värvusega klaas muutub löökidele ja survele vastupidavaks. Seetõttu puruneb autoklaas teradeks ning ei ole purunedes inimesele ohtlik.

Tutvu Teadusaasta saadikutega

  • Margus Lopp

  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 22.02.12 Eesti Füüsika Selts, Teadusbussi reisid Eesti koolides

Vaata kõiki üritusi

Sulge

Miks info liigub?

Info liigub tänu infosüsteemi olemasolule. Infosüsteem on kui infot edastav torustik, mis on üks infosüsteemi kuvanditest ning ühtlasi üks üldisi analüüsi ja disaini aluspõhimõtteid infosüsteemide välja töötamisel. Kui jätta kõrvale infosüsteemis toimuv info teisendamine, siis võime infosüsteemi vaadelda kui infologistilist süsteemi, mille ülesanne on õige info toimetamine õigel ajal õigetele inimestele. Kõige lihtsamalt saab selle kokku võtta väitega: infosüsteemi ülesanne on info toimetamine punktist A punkti B. Infosüsteem on selle nägemuse kohaselt võrk (torustik), mis info liikumise võimalikuks teeb. Kui viia info arvutisse, siis muutub see digitaalseks. Digitaalinfo edastamine toimub infoühikutena, millest väiksemat nimetatakse bitiks ja suuremat baidiks. Digitaalinfo liigub selle edastaja soovil selleks võimaldatud mehhanismide kaudu (riistvara, tarkvara, Internet, andmekandjad).

Tutvu Teadusaasta saadikutega

  • Tarmo Uustalu

  • 22.02.12 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Noorte foto- ja videokonkurss 2012 „Kõik on IT“
  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss

Vaata kõiki üritusi

Sulge
  • Robootika
  • Matemaatika
  • Astronoomia ja kosmos
  • Energeetika
  • Bioloogia ja keskkonnateadused
  • Maateadused
  • Insenerid ja leiutajad
  • Keemia
  • Meditsiin ja geneetika
  • Füüsika
  • Materjaliteadus
  • Infotehnoloogia
Get Adobe Flash player

Veebruari üritused

  • 22.02.12 AHHAA Teaduskeskuse Tallinna filiaal, AHHAA kutsub jäätisega metsa!
  • 22.02.12 TLÜ, Fotonäitus "Hiina eestlase pilgu läbi" sarjast "Teadlane ja kunst"
  • 22.02.12 TTÜ Muuseum, Metamorfoosid - putukadputukadputukad!
  • 22.02.12 Tallinna Tehnikaülikooli muuseum, näitus "Mehaanika"
  • 22.02.12 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Noorte foto- ja videokonkurss 2012 „Kõik on IT“
  • 22.02.12 Eesti Füüsika Selts, Teadusbussi reisid Eesti koolides
  • 22.02.12 MTÜ Loodusajakiri/Eesti Loodus, Viktoriinisari "Teadusaasta Eesti Looduses"
  • 22.02.12 Eesti Maaülikool, Võrtsjärve õppekeskuse õppepäevad ja täiskasvanute koolitused, õppeprogrammid kooli- ja lasteaiagruppidele.
  • 22.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 22.02.12 Goethe-Institut, Teadusprojektide võistlus "Saksa keel helgetele peadele"
  • 23.02.12 AHHAA Teaduskeskuse Tallinna filiaal, AHHAA kutsub jäätisega metsa!
  • 23.02.12 TLÜ, Fotonäitus "Hiina eestlase pilgu läbi" sarjast "Teadlane ja kunst"
  • 23.02.12 TTÜ Muuseum, Metamorfoosid - putukadputukadputukad!
  • 23.02.12 Tallinna Tehnikaülikooli muuseum, näitus "Mehaanika"
  • 23.02.12 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Noorte foto- ja videokonkurss 2012 „Kõik on IT“
  • 23.02.12 Eesti Füüsika Selts, Teadusbussi reisid Eesti koolides
  • 23.02.12 MTÜ Loodusajakiri/Eesti Loodus, Viktoriinisari "Teadusaasta Eesti Looduses"
  • 23.02.12 Eesti Maaülikool, Võrtsjärve õppekeskuse õppepäevad ja täiskasvanute koolitused, õppeprogrammid kooli- ja lasteaiagruppidele.
  • 23.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 23.02.12 Goethe-Institut, Teadusprojektide võistlus "Saksa keel helgetele peadele"
  • 24.02.12 AHHAA Teaduskeskuse Tallinna filiaal, AHHAA kutsub jäätisega metsa!
  • 24.02.12 TLÜ, Fotonäitus "Hiina eestlase pilgu läbi" sarjast "Teadlane ja kunst"
  • 24.02.12 TTÜ Muuseum, Metamorfoosid - putukadputukadputukad!
  • 24.02.12 Tallinna Tehnikaülikooli muuseum, näitus "Mehaanika"
  • 24.02.12 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Noorte foto- ja videokonkurss 2012 „Kõik on IT“
  • 24.02.12 Eesti Füüsika Selts, Teadusbussi reisid Eesti koolides
  • 24.02.12 MTÜ Loodusajakiri/Eesti Loodus, Viktoriinisari "Teadusaasta Eesti Looduses"
  • 24.02.12 Eesti Maaülikool, Võrtsjärve õppekeskuse õppepäevad ja täiskasvanute koolitused, õppeprogrammid kooli- ja lasteaiagruppidele.
  • 24.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 24.02.12 Goethe-Institut, Teadusprojektide võistlus "Saksa keel helgetele peadele"
  • 25.02.12 AHHAA Teaduskeskuse Tallinna filiaal, AHHAA kutsub jäätisega metsa!
  • 25.02.12 TLÜ, Fotonäitus "Hiina eestlase pilgu läbi" sarjast "Teadlane ja kunst"
  • 25.02.12 TTÜ Muuseum, Metamorfoosid - putukadputukadputukad!
  • 25.02.12 Tallinna Tehnikaülikooli muuseum, näitus "Mehaanika"
  • 25.02.12 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Noorte foto- ja videokonkurss 2012 „Kõik on IT“
  • 25.02.12 Eesti Füüsika Selts, Teadusbussi reisid Eesti koolides
  • 25.02.12 MTÜ Loodusajakiri/Eesti Loodus, Viktoriinisari "Teadusaasta Eesti Looduses"
  • 25.02.12 Eesti Maaülikool, Võrtsjärve õppekeskuse õppepäevad ja täiskasvanute koolitused, õppeprogrammid kooli- ja lasteaiagruppidele.
  • 25.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 25.02.12 Goethe-Institut, Teadusprojektide võistlus "Saksa keel helgetele peadele"
  • 26.02.12 AHHAA Teaduskeskuse Tallinna filiaal, AHHAA kutsub jäätisega metsa!
  • 26.02.12 TLÜ, Fotonäitus "Hiina eestlase pilgu läbi" sarjast "Teadlane ja kunst"
  • 26.02.12 TTÜ Muuseum, Metamorfoosid - putukadputukadputukad!
  • 26.02.12 Tallinna Tehnikaülikooli muuseum, näitus "Mehaanika"
  • 26.02.12 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Noorte foto- ja videokonkurss 2012 „Kõik on IT“
  • 26.02.12 Eesti Füüsika Selts, Teadusbussi reisid Eesti koolides
  • 26.02.12 MTÜ Loodusajakiri/Eesti Loodus, Viktoriinisari "Teadusaasta Eesti Looduses"
  • 26.02.12 Eesti Maaülikool, Võrtsjärve õppekeskuse õppepäevad ja täiskasvanute koolitused, õppeprogrammid kooli- ja lasteaiagruppidele.
  • 26.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 26.02.12 Goethe-Institut, Teadusprojektide võistlus "Saksa keel helgetele peadele"
  • 26.02.12 TTÜ Küberneetika Instituut, 17. Eesti Arvutiteaduse Talvekool, EWSCS 2012
  • 26.02.12 Eesti Teaduste Akadeemia, Kuku raadio teadusteemaline saade 'Kukkuv õun'
  • 26.02.12 , Teadusteemad arutluse all saates "Labor"
  • 27.02.12 TTÜ Küberneetika Instituut, 17. Eesti Arvutiteaduse Talvekool, EWSCS 2012
  • 27.02.12 AHHAA Teaduskeskuse Tallinna filiaal, AHHAA kutsub jäätisega metsa!
  • 27.02.12 TLÜ, Fotonäitus "Hiina eestlase pilgu läbi" sarjast "Teadlane ja kunst"
  • 27.02.12 TTÜ Muuseum, Metamorfoosid - putukadputukadputukad!
  • 27.02.12 Tallinna Tehnikaülikooli muuseum, näitus "Mehaanika"
  • 27.02.12 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Noorte foto- ja videokonkurss 2012 „Kõik on IT“
  • 27.02.12 Eesti Füüsika Selts, Teadusbussi reisid Eesti koolides
  • 27.02.12 MTÜ Loodusajakiri/Eesti Loodus, Viktoriinisari "Teadusaasta Eesti Looduses"
  • 27.02.12 Eesti Maaülikool, Võrtsjärve õppekeskuse õppepäevad ja täiskasvanute koolitused, õppeprogrammid kooli- ja lasteaiagruppidele.
  • 27.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 27.02.12 Goethe-Institut, Teadusprojektide võistlus "Saksa keel helgetele peadele"
  • 27.02.12 TÜ Teaduskool, Filosoofiaolümpiaad
  • 28.02.12 TTÜ Küberneetika Instituut, 17. Eesti Arvutiteaduse Talvekool, EWSCS 2012
  • 28.02.12 AHHAA Teaduskeskuse Tallinna filiaal, AHHAA kutsub jäätisega metsa!
  • 28.02.12 TLÜ, Fotonäitus "Hiina eestlase pilgu läbi" sarjast "Teadlane ja kunst"
  • 28.02.12 TTÜ Muuseum, Metamorfoosid - putukadputukadputukad!
  • 28.02.12 Tallinna Tehnikaülikooli muuseum, näitus "Mehaanika"
  • 28.02.12 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Noorte foto- ja videokonkurss 2012 „Kõik on IT“
  • 28.02.12 Eesti Füüsika Selts, Teadusbussi reisid Eesti koolides
  • 28.02.12 MTÜ Loodusajakiri/Eesti Loodus, Viktoriinisari "Teadusaasta Eesti Looduses"
  • 28.02.12 Eesti Maaülikool, Võrtsjärve õppekeskuse õppepäevad ja täiskasvanute koolitused, õppeprogrammid kooli- ja lasteaiagruppidele.
  • 28.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 28.02.12 Goethe-Institut, Teadusprojektide võistlus "Saksa keel helgetele peadele"
  • 28.02.12 Rakvere Reaalgümnaasium, loeng Eestis leiduvad maavarad, nende kasutusalad ja kaevandamistehnoloogiad"
  • 29.02.12 TTÜ Küberneetika Instituut, 17. Eesti Arvutiteaduse Talvekool, EWSCS 2012
  • 29.02.12 AHHAA Teaduskeskuse Tallinna filiaal, AHHAA kutsub jäätisega metsa!
  • 29.02.12 TTÜ Muuseum, Metamorfoosid - putukadputukadputukad!
  • 29.02.12 Tallinna Tehnikaülikooli muuseum, näitus "Mehaanika"
  • 29.02.12 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Noorte foto- ja videokonkurss 2012 „Kõik on IT“
  • 29.02.12 Eesti Füüsika Selts, Teadusbussi reisid Eesti koolides
  • 29.02.12 MTÜ Loodusajakiri/Eesti Loodus, Viktoriinisari "Teadusaasta Eesti Looduses"
  • 29.02.12 Eesti Maaülikool, Võrtsjärve õppekeskuse õppepäevad ja täiskasvanute koolitused, õppeprogrammid kooli- ja lasteaiagruppidele.
  • 29.02.12 SA Archimedes, Õpilaste teadustööde riiklik konkurss
  • 29.02.12 TLÜ, Fotonäitus "Hiina eestlase pilgu läbi" sarjast "Teadlane ja kunst"
  • 29.02.12 Goethe-Institut, Teadusprojektide võistlus "Saksa keel helgetele peadele"
  • 29.02.12 Energia avastuskeskus, Interkatiivne näitus„Avasta magnetid!“
  • 29.02.12 Rakvere Reaalgümnaasium, Maateaduste kuu Rakvere Reaalgümnaasiumis, osalemine programmis "Elu teke ja areng maal"
Üles Alla
  • jaanuar 2012
  • veebruar
  • märts
  • aprill
Eelmised Algusesse JƤrgmised
E T K N R L P
    1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29        
  • Haridus- ja teadusministeerium
  • Archimedes
  • Euroopa Liit
  • Liikluse tulevik: planeeritud ristmikuületused muudavad liikluse sujuvamaks
  • Võtmed kadunud? Nutikad märgised hoiavad asjad korras
  • Hubble avastas uut tüüpi veemaailma
  • Video: Päikesel möllavad tornaadod
  • Kas tähtedes leidub tumeainet?
  • Kuidas sünnivad triibulised ja täpilised loomad?
  • Kvantarvuti hakkab ilmet võtma
  • Tehisliha jõuab sügisel taldrikule
  • Artiklid ülinakkava linnugripi kohta ilmuvad lähiajal
  • Kuidas tekkis kukkurkuradeid laastav haigus?
  • Miks me eirame moraalinorme?
  • Autism annab märku juba beebieas
  • Magus ja tervislik? On see võimalik?
  • Uus suund evolutsioonis: prioonvalgud aitavad pärmidel ellu jääda
  • Miks äädikakärbsed napsi armastavad?
  • Video: Uus fotorakendus puhastab pildi
  • Miks valis arenenud maailm monogaamia?
  • Suhkurtõbi võib saada alguse soolestikust
  • Uudne materjal kaitseb hooneid maavärina eest
  • Milline veebileht köidab pilku?
  • Kes on tänavuse Novaatori videokonkursi võitjad?
  • Kimalased mõistavad mesilaste suhtlust
  • Kas Päike oli kunagi suurem ja soojem?
  • Väärkohtlemine pärsib lapse aju arengut
  • Kas põllumajandus jätab inimkonna kuivale?
  • Millest räägib mehe nägu?
  • Linnutee toodab veidraid mikrolaineid
  • Liigsöömine kahjustab mälu
  • Taimed teavad, millal röövikud ründavad
  • Miks pole paljudel planeetidel vett?

Multilingual WordPress by ICanLocalize