Tarvo Metspalu – Leiutajate pühakoja arhitekt

Tekst ja foto: Jonas Nahkor

On õhtune aeg ja üks hea sõber kirjutab messengeri: „Jonas, kuule täpselt sinu moodi tüüp on telekas.“ Ja uskuge mind... esimene intuitiivne hääl mu peas ütleb: „Tarvo...“. Sest ma käisin kuu aega tagasi õpetajana oma klassiga tema juures meisterdamas ja mul käis see võrdlus juba siis peast läbi. Kihutan kööki, et AK-st ise järgi vaadata ja mis ma näen? „Tarvo...“

Pärast aastast pausi samas töökojas selle endasarnase tüübiga kohtudes ei mõista ööd ega mütsi. Saan alles 10 minutit pärast sisenemist teada, et olen siin ruumis varem olnud. Uksed-aknad on uutes kohtades ja suurimasse saali on ehitatud terve poolkorrus, kuhu „kontor“ ja elektroonikapesa ära mahuvad. Kolaruumidest on saanud metalli- ja puidutöökojad ning meelelahutuseks on ehitatud FPV raadiomudelite rada, mis on RC sportlasena üks minu lemmikuid. Spark Makerlab on Tarvo Metspalu ja kaasasutaja Uku Püttsepa käe all väga võimsa hoo sisse saanud. Mehed võitsid äsja riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna.

Mis asi on Makerlab? 

Tartu Spark keskusesse rajatud Makerlab (ingliskeelses maailmas makerspace) ühendab endas 3D printimise, puu- ja metallitöö, elektroonika ning laserlõikamise töökodasid. See paik eksisteerib selleks, et tehnoloogia inimestele kättesaadavaks teha ja tänapäeva tööriistade kasutamist õpetada. Kui sa oled korterielanik või sul pole otstarbekas endale kõiki uhkeid seadmeid kokku koguda, siis saad seal oma töö ära teha. Selle juurde kuulub ka põhimõtteline visioon, et igalühel ei peagi olema kõige jaoks oma isiklik tööriist, mida harva kasutada. Inimesed, kes sinuga töökojas viibivad, on sotsiaalne boonus.

Ühe-aastase MTÜ jaoks on kasv olnud tohutu. Külas käivad tudengid, huviringide õpilased, sünnipäevade pidajad ja vahel inimesed, kes oma tootele prototüüpi valmistavad. Töökoda on tegevustega täis broneeritud ning mõne teen-kõike-töötaja asemel on nüüd tööl kuni 20 inimest – näiteks turundus- ja müügijuht Pille-Riin, kes kogu jutuajamise jooksul meie kõrval diivanil arvutit toksib ning üldmeister Põder, kes Tarvo selja taga elektroonikat kokku joodab.

Makerlab
Seintele on jõudnud valge värvi või tapeedi asemel hoopis kunstiteosed. Ka sellel pildil toimetab üks kunstitudeng laserlõikuri juures oma vineerist vigurteose kallal.

Mis Tarvo selleni viis ja kuidas käivitamine läks?

Tegu pole tavapärase kasumit taotleva ettevõtega, vaid ühiskondliku hüvega – töökojateenuse pakkumisega ja tehnoloogiahariduse kasvulavaga.

Tarvo õppis Tartu Ülikoolis füüsikat ja omandas magistrikraadi. Juba kooliõpilase ja tudengina igatses ta teistele oma leiutamishuvi edasi anda – toimetas foorumites, osales teadusbussi tegevuses ja külastas juba toimivaid makerspace. Ilmselt andsid nähtud tööpesad mõtte, et võiks kunagi ise sama asja käivitada. Õnn leidis tema oodatust kiiremini üles, kui Spark ärikeskus Tartus otsis enda ruumidesse avaliku töökoja käivitajaid. Uku ja Tarvo panid pead kokku ja käed tööle. Tänaseks võib öelda, et Makerlab on Eestis oma ala suunanäitaja.

Paik oli pesa jaoks olemas, kuid ruumid vajasid ümberehitust ja sisustamist. 2016. suvel olid esimesed värvimistalgud ja samm-sammu haaval on edasi kõpitsetud. Enamuse sellest tööst on väike töögrupp oma kätega valmis teinud ja sponsorite abil tehnikaga sisustanud. Mõned suuremad asjad, näiteks laserlõikuri, on Makerlab muretsenud ise, kahasse Tartu linnaga.

Paik toimib MTÜ-na ja Tarvo sõnul peaks sellisena tegutsema jäämagi. Tegu pole tavapärase kasumit taotleva ettevõtega, vaid ühiskondliku hüvega – töökojateenuse pakkumisega ja tehnoloogiahariduse kasvulavaga.

Töökoda
Töökodades leidub ainult uuema aja kvaliteettehnika – seda suuresti tänu sponsoritele. Näiteks puidutöökoja aitas sisustada Bosch. Tarvo seletab, miks ta lihtsa riista asemel profisae valis.

Mida tähendab Makerlabis töötamine?

Tavalise töötaja ehk tudengi seisukohast võib seda näha kui teenimisvõimalust kooli kõrvalt, millega saab kaasa praktika, kontaktid ja juhendamiskogemuse.

Paberimajanduse ja haldamise kõrvalt toimub suurem osa Tarvo tööst ideede ja nende teostamisega. Missugust huviringi arendada, kuidas välja paista, mis üritustel ja projektides osaleda, kellega koostööd teha, kuidas avaliku töökoja ideed ühiskonnas levitada?

Lisaks Tarvole ja Ukule, kes paika esindavad ja arendavad, tegutseb Makerlabis alaliselt turundus- ja müügijuht, kes müüb teenust ja suhtleb klientidega ning üldmeister, kes võtab tänava pealt inimesi vastu ja tegeleb näiteks prototüüpimisega. Gruppidega tegelevad 5 ringijuhti, kes huvitegevust veavad. Neile lisandub vähemalt sama palju abijuhendajaid, kes aitavad suuremate seltskondadega toime tulla.

Täiskohaga asjaosaliste palganumbrid on eesti keskmise juures. Tavalise töötaja ehk tudengi seisukohast võib seda näha kui teenimisvõimalust kooli kõrvalt, millega saab kaasa praktika, kontaktid ja juhendamiskogemuse. Kooli kõrvalt on igal juhul kasulikum ettekandjatöö asemel oma erialaseid teadmisi kasutada.

Tarvo
Lisaks töökoja juhtimisele tuleb vahepeal eeskujulik korrapidaja olla.

 

Makerlab
Tegelikult ei olegi aru saada, kust algab üldmeister Põdra laud ja kuskohast Pille-Riini kontor.

 

3D printer
3D printeris valmivad kellegi jubinad prototüübi jaoks. Prototüüpijate seas  on ka õpilasfirmad.

 

 

Makerlab’i tulevik

Ettevõtmisel on tänaseks üleriigiline maine ja tugev sisu. Makerlabilt tahetakse õppida ja leidub huvilisi, kes soovivad makerspace kontseptsiooni ka teistesse Eesti paikadesse levitada. Töökoja mõju ulatub ka majast väljapoole ja tekivad uued tegevusvaldkonnad. 2018. aastal tahetakse juba Tartu linnale noortekeskuse teenust pakkuda. Ajujahile mindi võistlema inseneeria õppekohvritega, mida koolidele laenutada või müüa. Pähe tekivad laienemise mõtted – suurem hoone, töökodade võrgustik, välismaa.

Tartus on töökoda loodud, kuid Tallinnas säärases ulatuses teostamata. Pakun, et Eesti kümnes suuremas linnas on piisavalt klientuuri, kelle nimel selline asi käima vedada. Kindlasti on ka koolidel tark läbi mõelda, kas tööõpetuse klass võiks leida kogukonnas laiemat rakendust ja saaks sedasi elulist väljundit juurde.

Loo kirjutamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi TeaMe+ tegevustest.