20.aprillil kell 18 arutleme Loodusmuuseumi Öökulli akadeemias koos publitsist Kaupo Vippoga teemal „Tööstustsivilisatsiooni heaolupohmelusest“.

„Tänases globaalkülas võib märgata ehmatavaid muutusi, mis on ebameeldivalt kõigutamas tööstusrevolutsioonis sündinud progressiusku,“ juhatab teema sisse Kaupo Vipp.  „Kahjuks on need muutused ootuspärased, järgides üsna täpselt varasemaid prognoose,“ lisab ta.

Selle kordses Öökulli akadeemias tuleb juttu loodusseadustest, mida on järginud kõik seni tuntud tsivilisatsioonid oma tõusus ja languses, samuti ka meie endi perspektiividest selle taustal. 

Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile 3€, täispilet 5€). Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai 29a.

Täname Keskkonnainvesteeringute Keskust!

27.aprillil kell 18 on Loodusmuuseumi Öökulli akadeemias külas loodusmees Hendrik Relve. Selle kordne loeng „Alaskal, lõhejõgede ja karude maal“ viib meid retkele suvelõpu Alaskale.

Alaska on legendaarne ala Põhja-ameerika loodenurgas, see on kuulus oma põneva ajaloo, põhjamaise looduse ja uhkete rahvusparkide poolest. Hendrik Relve ettekanne viib meid rännakule suvelõpu Alaskale, kus tooni annavad just valminud sügisesed marjad, kus jõed on täis lõhesid ning jõgede kallastel uitavad neid samu lõhesid püüdvad karud.

Hendrik Relve on eesti looduse- ja kirjamees. Relve on publitseerinud arvukalt artikleid, teinud raadio- ja televisioonisaateid, kirjutanud populaarteaduslikke raamatuid ja õpikuid ning rännanud kümnetes maades maailma kõigil mandritel.

Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile 3€, täispilet 5€). Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai 29a.

Täname Keskkonnainvesteeringute Keskust!

28. aprillil kel 15 toimub Uudishimulike loodusklubi, kus sel korral on teemaks inimese ja loomade meeled.

Aprillikuu kohtumisel uurime, kas loomadel on samasugused meeled ja meeleelundid, kui inimesel. Vaatame üheskoos, kas ja mis inimeste ja loomade meeltel teisiti on, milleks kellelgi meeli üldse vaja on ja kas meie või loomad saaksime hakkama ka siis, kui mõni meel täiesti rivist välja läheks.

Uudishimulike loodusklubi kohtub kord kuus, kuu eelviimasel reedel kell 15. Loodusklubisse pääseb iga kord muuseumipiletiga (sooduspilet 3€, täispilet 5€). Tasuda saab enne klubi algust kassasse. Iga kohtumist võib võtta kui eraldi üritust ning osaleda nendel kohtumistel, mille teemad huvi pakuvad.

Õpilaste teadusfestival on pidu kõikidele teadushuvilistele – lastele ja õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele jne. Festival toimub kord aastas aprillikuus.

FESTIVALIL:

esinevad stendiettekannetega  õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad, kelle hulgast valitakse välja riiklike preemiate ja eriauhindade saajad, mida annavad välja erinevad asutused. Ka külastajad saavad sõna sekka öelda ja oma lemmiku valida!
Kõigi konkursile esitatud tööde kokkuvõtted leiab kogumikust, mis valmib aprillis 2017 (vt 2016. aasta kogumikku “Õpilaste teadustööde riiklik konkurss 2016, kogumik“;
saab vaadata, mida põnevat teavad ja on uurinud algklasside lapsed; saab näha teadusteatrite etendusi; saab osaleda teadustöötubades.

Vaata lisainfot siit: http://www.etag.ee/tegevused/teadpop/opilaste-teadusfestival/

Hei, fotograafiahuviline noor!

Püüa metsik linn pildile ja osale fotokonkursil! Fotokonkurss “Metsik linn” kutsub sind märkama ja pildistama linnaloodust: olgu selleks loom linnapildis, imeilus päikeseloojang või mõni veider asi, mis nalja teeb. Pole ka vahet, kas teed klõpsu telefoni või kaameraga – kui oled jäädvustanud midagi vahvat ja tähelepanuväärset, saada kindlasti oma foto konkursile!

Millal fotosid esitada saab? Kuni 20. maini 2017

Kuhu fotod esitada? Lae fotod üles aadressil http://veeb.ut.ee/photo-contest/metsik-linn-2017 
Seal on kirjas ka kõik osalemistingimused.

Kes parimad välja valib? Fotosid hindab 6-liikmeline žürii, kuhu kuuluvad fotograafid, looduseinimesed ja kujundajad.

Kas parimatele on ka auhinnad? Jah! Parimatele on auhinnad välja pannud Photopoint, National Geographic Eesti, Looduse Omnibuss, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Eesti Loodusmuuseum, Salibar OÜ, MyPrint, Seto Folk, Tartu linn, Keskkonnaamet, Energia Avastuskeskus ning teaduskeskus AHHAA.

Fotokonkursi korraldamist toetab Tartu linn.

Fotokonkurss kuulub Tartu loodusfestivali kavasse: www.loodusfestival.ee

Ülesehitus: Eestist on leitud erakordselt palju aardeid ja muid arheoloogilisi leide, mis pärinevad 9.-11. sajandist ehk nn viikingiajast. Mida need mündid, luukillud ja mõõkade käepidemed meile jutustavad? Kellele need asjad kuulusid ja miks nad maa sisse sattusid? Kelle ja millega tehti kaupa, et hinnalisi hõbeaardeid maapõuest nagu seeni pärast vihma välja tuleb? Millist elu elati ja kuidas käituti lahkunutega?

Programmi käigus tutvutakse põhjalikult näitusega „viikingiaja aarded Eestist“ ning arutletakse üheskoos, millist teadmist erinevad leiud meile annavad ning miks on oluline hobiarheoloogide ja muinsuskaitse tihe koostöö. Lisaks tehakse praktilisi ülesandeid, et määrata mündiaarete võimalikku vermimisaega, võrreldakse erinevaid leiukomplekse ning kinnistatakse olulisemaid uusi mõisteid.

Vaata täpsemat muuseumitunni tutvustust siit: http://meremuuseum.ee/opetajale-ja-koolile/viikingiaja-aarded-eestist/

Eesti viikingiaega tutvustav näitus toob esmakordselt avalikkuse ette suurima valiku haruldasi viikingiaegseid leide ning koos nendega ka uued uurimustulemused Eesti viikingiajast.

Näha saab hinnalisi hõbeaardeid, relvi, ehteid, mõõku, tööriistu jne. Näitusel keskendutakse aarete ja rauatöö näidete põhjal kaubandusele ja Eestit mõjutanud viikingite kaubateedele. Lisaks käsitletakse ka viikingiaja teisi tahke nagu linnused, uskumused ja matmiskombestik.

Sellel näitusel eksponeeritud leiud on andnud aluse uuteks põnevateks teaduslikeks järeldusteks viikingiaegsest Eestist. Näiteks võime täna julgelt väita, et üks peamine viikingite kaubatee kulges piki Põhja-Eesti rannikut ning mööda Virumaa jõgesid-järvesid. Tuleb välja, et viikingiaegne Eesti oli tähtsa viikingite kaubatee osa ning siinsetel aladel elanud inimesed väärtuslikud kaubanduspartnerid nii Euroopale kui ka Araabiamaadele.

Eksponaatidega seotud lugude avastamist näitusel lihtsustavad animatsioonid ja kaardiprogramm. Lastega peredele mõeldes on näitusesse integreeritud eraldi tasand, kus abimees siil Õnneleid aitab hõlpsamini näitusel orienteeruda ning tuhande aasta tagusesse aega rännata. Näitusega kaasnevad temaatilised ekskursioonid, muuseumitunnid ning pereprogrammid.

Näitust toetavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Kultuurkapital.

http://meremuuseum.ee/paks-margareeta/muuseum/ajutised-naitused/viikingiaja-aarded-eestist/

20. jaanuarist 2017 on Eesti Loodusmuuseumis avatud näitus „Müstiline ürgmeri“, mis kutsub Sind sukelduma ajarännakule Eesti ala merepõhja poole miljardi aasta tagustest aegadest tänapäevani, tutvustades rännaku jooksul nii Eesti alade liikumist, siin elanud taimi ja loomi kui kliimamuutusi.

Eesti on mereriik. Suure osa viimasest 600 miljonist aastast on Eesti ala olnud mõjutatud erinevate merede poolt ning seda ajalugu jutustavad sellest perioodist pärinevad settekivimid. Kas teadsid, et Baltika ürgmeri, mille keskmesse jäi ka Eesti ala, paiknes 600 miljonit aastat tagasi lõunapoolkeral? Ning et Eesti ala on katnud troopiline meri, kus elasid näiteks korallid ja meriliiliad?

Näitusesaali seintelt leiab fossiilide põhjal valminud videoinstallatsioonid, milles ärkavad ellu ürgsed mereasukad ning jutustavad nende elust, olust ja välimusest. Lisaks videoinstallatsioonidele leiab näituselt mitmemeetrised ürgsete mereelukate mudelid, mis näitavad, kui suureks kunagised veeasukad kasvada võisid. Nii näeb näitusesaalis näiteks 3 meetriseid nautiloide 2,5 meetrist meriskorpioni jt. Näitusel on väljas ka valik fossiile Loodusmuuseumi kogudest, sh käsijalgseid, koralle, tigusid, soontaimi, sammalloomi ja teisi põnevaid mereasukaid.

Näitus on Eesti Loodusmuuseumis avatud kuni 04.03.2018.

Palade Loodushariduskeskus ootab teadushuvilisi laupäeval,13. mail 2017. Väljasõit saab alguse kell 13 Kivimaja juurest. Külastame põnevaid kohti ning vaatame kividele otsa teadlase pilguga.

KAASA: ilmastikule vastav riietus ning toidukott.

Vajalik eelnev registreerimine, sest osalejate arv  on piiratud: paladelhk@gmail.com telefon 5342 2087.

Teadushommikut toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, SA Eesti Teadusagentuur ja Pühalepa vald.

Kuni 20. maini saab esitada fotosid linnalooduse fotokonkursile „Metsik linn“. Konkursi eesmärgiks on suunata inimesi märkama ja väärtustama loodust linnaruumis ning inspireerida seda jäädvustama.

Konkursile oodatakse fotosid, mis on üles võetud linnas või asulas ning räägivad lugusid looduse püüdlusest nendega koos elada. Zürii hindab ennekõike foto ideed ning seetõttu pole määrav, kas foto on tehtud telefoni või tipptasemel tehnikaga.

“Mullusega võrreldes on praeguseks konkursile esitatud fotode temaatika tõsisem ning piltidele on püütud mitmeid valupunkte,” kommenteerib konkursi peakorraldaja Veljo Runnel. “Samuti on fotodel kujutatud keskkond olnud pigem linnaruum. Julgustan looduse ja inimasustuse mõju kujutama ka linnapiiridest väljapool,“ lisab Runnel.

Fotokonkursi “Metsik linn” osalemistingimustega saab tutvuda ja töid esitada kuni 20. maini 2017 aadressil http://veeb.ut.ee/photo-contest/metsik-linn-2017.

Esitatud töid hinnatakse kahes vanuserühmas: lapsed ja noored ning üldarvestus. Iga autor võib esitada kuni kolm tööd.

Võistlustöid hindab professionaalide zürii ning auhinnad on välja pannud Photopoint, National Geographic Eesti, Looduse Omnibuss, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Eesti Loodusmuuseum, Salibar OÜ, MyPrint, Seto Folk, Tartu linn, Keskkonnaamet, Energia Avastuskeskus ning teaduskeskus AHHAA.

Fotokonkursi korraldamist toetab Tartu linn.

Konkurss kuulub Tartu loodusfestivali kavasse.

Vaata programmi www.loodusfestival.ee, www.facebook.com/tartuloodusfestival

Info: Veljo Runnel, fotokonkursi peakorraldaja, 520 6108, veljo.runnel@ut.ee

Hei, fotograafiahuviline noor!

Püüa metsik linn pildile ja osale fotokonkursil! Fotokonkurss “Metsik linn” kutsub sind märkama ja pildistama linnaloodust: olgu selleks loom linnapildis, imeilus päikeseloojang või mõni veider asi, mis nalja teeb. Pole ka vahet, kas teed klõpsu telefoni või kaameraga – kui oled jäädvustanud midagi vahvat ja tähelepanuväärset, saada kindlasti oma foto konkursile!

Millal fotosid esitada saab? Kuni 20. maini 2017

Kuhu fotod esitada? Lae fotod üles aadressil http://veeb.ut.ee/photo-contest/metsik-linn-2017 
Seal on kirjas ka kõik osalemistingimused.

Kes parimad välja valib? Fotosid hindab 6-liikmeline žürii, kuhu kuuluvad fotograafid, looduseinimesed ja kujundajad.

Kas parimatele on ka auhinnad? Jah! Parimatele on auhinnad välja pannud Photopoint, National Geographic Eesti, Looduse Omnibuss, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Eesti Loodusmuuseum, Salibar OÜ, MyPrint, Seto Folk, Tartu linn, Keskkonnaamet, Energia Avastuskeskus ning teaduskeskus AHHAA.

Fotokonkursi korraldamist toetab Tartu linn.

Fotokonkurss kuulub Tartu loodusfestivali kavasse: www.loodusfestival.ee

Tootearendus ja robootika töötoa järjekordsed osalevad koolid.

Seekord Tallinna Lilleküla gümnaasium ja Kiili gümnaasium.

Töötoa raames luuakse Arduino robootika komplekti baasil iseliikuv robot ja õpitakse praktilisi tootearenduse ja robootika nippe. Ühtlasi tutvustatakse TTÜ uut õppekava “Tootearendus ja robootika”

Oodatud on kõik osalevate koolid gümnaasiumiastme õpilased.

Pilte toimunud üritustest ja leiab eriala facebook lehelt: http.//facebook.com/tootearendus

Lisainfot “Tootearendus ja robootika” erialast leiab TTÜ kodulehelt: http://www.ttu.ee/tootearendus

Tootearendus ja robootika töötuba seekord Saaremaal

Töötuba toimub Kuressaare gümnaasiumis.

Töötoa raames luuakse Arduino robootika komplekti baasil iseliikuv robot ja õpitakse praktilisi tootearenduse ja robootika nippe. Ühtlasi tutvustatakse TTÜ uut õppekava “Tootearendus ja robootika”

Oodatud on kõik osalevate koolid gümnaasiumiastme õpilased.

Pilte toimunud üritustest ja leiab eriala facebook lehelt: http.//facebook.com/tootearendus

Lisainfot “Tootearendus ja robootika” erialast leiab TTÜ kodulehelt: http://www.ttu.ee/tootearendus

Ülesehitus: Eestist on leitud erakordselt palju aardeid ja muid arheoloogilisi leide, mis pärinevad 9.-11. sajandist ehk nn viikingiajast. Mida need mündid, luukillud ja mõõkade käepidemed meile jutustavad? Kellele need asjad kuulusid ja miks nad maa sisse sattusid? Kelle ja millega tehti kaupa, et hinnalisi hõbeaardeid maapõuest nagu seeni pärast vihma välja tuleb? Millist elu elati ja kuidas käituti lahkunutega?

Programmi käigus tutvutakse põhjalikult näitusega „viikingiaja aarded Eestist“ ning arutletakse üheskoos, millist teadmist erinevad leiud meile annavad ning miks on oluline hobiarheoloogide ja muinsuskaitse tihe koostöö. Lisaks tehakse praktilisi ülesandeid, et määrata mündiaarete võimalikku vermimisaega, võrreldakse erinevaid leiukomplekse ning kinnistatakse olulisemaid uusi mõisteid.

Vaata täpsemat muuseumitunni tutvustust siit: http://meremuuseum.ee/opetajale-ja-koolile/viikingiaja-aarded-eestist/

Eesti viikingiaega tutvustav näitus toob esmakordselt avalikkuse ette suurima valiku haruldasi viikingiaegseid leide ning koos nendega ka uued uurimustulemused Eesti viikingiajast.

Näha saab hinnalisi hõbeaardeid, relvi, ehteid, mõõku, tööriistu jne. Näitusel keskendutakse aarete ja rauatöö näidete põhjal kaubandusele ja Eestit mõjutanud viikingite kaubateedele. Lisaks käsitletakse ka viikingiaja teisi tahke nagu linnused, uskumused ja matmiskombestik.

Sellel näitusel eksponeeritud leiud on andnud aluse uuteks põnevateks teaduslikeks järeldusteks viikingiaegsest Eestist. Näiteks võime täna julgelt väita, et üks peamine viikingite kaubatee kulges piki Põhja-Eesti rannikut ning mööda Virumaa jõgesid-järvesid. Tuleb välja, et viikingiaegne Eesti oli tähtsa viikingite kaubatee osa ning siinsetel aladel elanud inimesed väärtuslikud kaubanduspartnerid nii Euroopale kui ka Araabiamaadele.

Eksponaatidega seotud lugude avastamist näitusel lihtsustavad animatsioonid ja kaardiprogramm. Lastega peredele mõeldes on näitusesse integreeritud eraldi tasand, kus abimees siil Õnneleid aitab hõlpsamini näitusel orienteeruda ning tuhande aasta tagusesse aega rännata. Näitusega kaasnevad temaatilised ekskursioonid, muuseumitunnid ning pereprogrammid.

Näitust toetavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Kultuurkapital.

http://meremuuseum.ee/paks-margareeta/muuseum/ajutised-naitused/viikingiaja-aarded-eestist/

Pange oma robotid valmis! Robotex tuleb võimsam kui kunagi varem.

Euroopa suurim robotivõistlus Robotex tuleb taas. Sel aastal toimub Robotex 24.-26. novembrini Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses Pirital.
Robotex on Euroopa suurim robotivõistlus, mis toimub koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga. Tegemist on tehnoloogiaalase kogupereüritusega, kus on tegevusi nii igas vanuses võistlejale, pealtvaatajale kui ka huvilisele.

Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest.
Sel aastal ootab Robotex üle 20 000 külastaja, 2500 osavõtja ning 1300 robotit, kavas on 23 robotivõistlust.

Robotexile aitab kaasa ka EV100 toimkond, et lapsed üle Eesti saaksid võimaluse tegeleda robotitega ning omi oskusi tulla näitama Robotexile.

“2017. aastal on oodata kõigi aegade suurimat ja võimsamat Robotexi. Kolitakse suurematele pindadele, laiendatakse oluliselt tehnoloogianäitust ning mis kõige olulisem – pannakse suur rõhk rahvusvahelise haarde suurendamisele, et Eesti oleks sünnipäeva pidustuste raames kenasti maailmakaardil kui robootikariik,” kommenteerib Robotexi korraldaja Marti Arak

Alanud on ka eelregistreerumine võistlustele.

Registreeruda saab siin:
http://robotex.ee/eelregistreerimine/

Robotexi koduleht: robotex.ee

FB leht: fb.com/RobotexEstonia

20. jaanuarist 2017 on Eesti Loodusmuuseumis avatud näitus „Müstiline ürgmeri“, mis kutsub Sind sukelduma ajarännakule Eesti ala merepõhja poole miljardi aasta tagustest aegadest tänapäevani, tutvustades rännaku jooksul nii Eesti alade liikumist, siin elanud taimi ja loomi kui kliimamuutusi.

Eesti on mereriik. Suure osa viimasest 600 miljonist aastast on Eesti ala olnud mõjutatud erinevate merede poolt ning seda ajalugu jutustavad sellest perioodist pärinevad settekivimid. Kas teadsid, et Baltika ürgmeri, mille keskmesse jäi ka Eesti ala, paiknes 600 miljonit aastat tagasi lõunapoolkeral? Ning et Eesti ala on katnud troopiline meri, kus elasid näiteks korallid ja meriliiliad?

Näitusesaali seintelt leiab fossiilide põhjal valminud videoinstallatsioonid, milles ärkavad ellu ürgsed mereasukad ning jutustavad nende elust, olust ja välimusest. Lisaks videoinstallatsioonidele leiab näituselt mitmemeetrised ürgsete mereelukate mudelid, mis näitavad, kui suureks kunagised veeasukad kasvada võisid. Nii näeb näitusesaalis näiteks 3 meetriseid nautiloide 2,5 meetrist meriskorpioni jt. Näitusel on väljas ka valik fossiile Loodusmuuseumi kogudest, sh käsijalgseid, koralle, tigusid, soontaimi, sammalloomi ja teisi põnevaid mereasukaid.

Näitus on Eesti Loodusmuuseumis avatud kuni 04.03.2018.