Miks ärevus mõjutab sportlaste sooritust?

IG

IGkampaania

Tere, julge uudishimulik! 

Oled leidnud üles ühe kümnest "MIKS" küsimusest. Otsi Roberta teadustööst vastus ja võida Sportlandist jooksutossud.

kampaania

"Sportlase sooritusärevuse seosed võistkonna õhkkonna, treeneri poolt antava tagasiside ning isiksuseomaduste vahel naiskorvpallurite näitel"

(Roberta Erkma, Tartu Tamme Gümnaasium, juhendaja Merit Luik)

Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada kuivõrd on omavahel seotud sportlase ärevus (enne ja peale sooritust) ning võistkonna õhkkond, treeneri poolt antava tagasiside viis ning sportlase isiksuseomadused naiskorvpallurite näitel. Teema on aktuaalne, kuna võimekad sportlased võivad sooritada alla oma võimete, sest kannatavad liigse ärevuse all ning seda teemat pole piisavalt käsitletud.

Esimeses uurimisküsimuses taheti välja selgitada, kas ja kuivõrd on omavahel seotud sportlase ärevus (enne ja peale sooritust) ning võistkonna õhkkond. Tulemusest selgus, et sportlase ärevus on seotud võistkonna õhkkonnaga, täpsemalt pingutamise ja personaalse arengu väärtustamisega, iga mängija rolli tähtsustamisega, ühise õppimise toetamisega, karistamisega vigade eest ning ebavõrdse tunnustamisega. Seosed ilmnesid eelkõige enne mängu ning olid seotud ärevuse intensiivsusega ning ka muremõtetega ja ärevuse kehalise komponendiga.

Teiseks taheti välja selgitada, kas ja kuivõrd on omavahel seotud sportlase ärevus (enne ja peale sooritust) ning treeneri poolt antava tagasiside viis. Tulemustest selgus, et sportlase ärevus on seotud treeneri poolt antava tagasiside viisiga, täpsemalt eduka soorituse ignoreerimisega, kiitva tagasisidega, julgustamisega vea korral, kiitva juhendamisega ja kritiseeriva käitumisega. Seosed ilmnesid pigem treeningperioodil. Selle põhjal võib väita, et treeningul on sportlase tähelepanu suunatud eelkõige treenerile ja tema soovitustele ja seetõttu võib ka treeneri käitumisest tulenev mõju ärevusega enam seostuda. Võistlusel on sportlase tähelepanu suunatud eelkõige võistkonnakaaslastele ja ärevuse taset võivad mõjutada nende omavaheline koostöö ja suhted. Samuti leiti, et seosed olid eelkõige seotud ärevuse intensiivsusega ning ärevuse tunnetusliku komponendiga.

Kolmas uurimisküsimus selgitas välja, kas ja kuivõrd on omavahel seotud sportlase ärevus (enne ja peale sooritust) ning isiksuseomadused. Tulemustest selgus, et sportlase ärevus on seotud isiksuseomadustega, täpsemalt avatusega kogemustele, neurootilisusega ning meelekindlusega. Leiti, et seosed ilmnesid nii treening- kui ka võistlusperioodil ja olid seotud pigem tunnetusliku- ehk mõtlemisega seotud osaga ning ärevuse üldise intensiivsusega. Sellest võib järeldada, et ärevus on nii treeningul kui ka võistlustel seotud sellega, milline inimene loomupoolest ollakse.

Töö edasiarendusena näen mitmeid võimalusi, et sellest tõuseks vajalik abimaterjal pallimängude treeneritele. Näiteks suurendada uuritavate arvu, et tekiks suurem valim. Või võrrelda tulemusi erinevate vanusegruppide vahel ning uurida, kas vanus mõjutab ärevuse tekkimist. Samuti viia uurimusküsimustik läbi erineva vanusegruppide noormeeste seas ning võrrelda saadud tulemusi sama vanade neidudega.

Kuidas loosis osaleda? 

I võimalus

II võimalus

  • Leia vastus allpool olevast teadustöö kokkuvõttest.
  • Salvesta või tee screenshot vastuse põhjast
  • Kirjuta küsimuse vastus screenshoti punktiirile
  • Lisa vastus Instagrami storysse
  • Märgi storys ära @miks.ee Instagrami konto, et me su üles leiaksime
  • Jälgi meid Instagramis: @miks.ee
  • Lisapunktide saamiseks märgi ära oma kaks  uudishimulikku sõpra!

Leia ülejäänud küsimused kampaania pealehelt.

Kampaania "Julge olla uudishimulik!" näitab, et uudishimul on edasiviiv jõud. Nii nagu avastusrõõm viib silmapaistvate tegudeni, viivad meie "MIKS?" küsimused põnevate auhindadeni. Ära unusta vaadata ka õpilaste teadusfestivali - parimaid uurimistöid saab jälgida 1. aprillil Miks.ee lehel.  

*Kampaania kestab 13. aprillini. Auhinnad loosime välja 16. aprillil. Kõikide võitjatega võetakse ühendust.

kampaania

kampaania

** Tegemist on õpilaste poolt tehtud töödega ning neid ei saa käsitleda samaväärselt teadlaste poolt tehtud teadustööga.