Muljed Iirimaa üleriigiliselt õpilaste teadustööde festivalilt: kuidas Iirimaal noored teadust teevad

10.-13. jaanuarini toimus Iirimaa pealinnas Dublinis üleriigiline õpilaste teadustööde festival BT Young Scientist and Technology Exhibition (BTYSTE), mis tähistas sel aastal enda 60. juubelit.

Eesti Teadusagentuurist käis seitsmeliikmeline meeskond oma silmaga vaatamas, kuidas välismaal teadusfestivali korraldatakse ning kuidas noori rohkem kaasata teaduse tegemisse. Meie oma Eestimaisele õpilaste teadusfestivalile on olnud eeskujuks just Iirimaa teadusfestival.

Mis festivaliga on üldse tegu?

Dublinis toimunud „BT Young Scientistja Technology exhibition“ (BTYSTE) on iiri õpilaste uurimustööde/-projektide konkursi II voor, kuhu on valitud üle 2000 projektist 550. Lisaks lastele, kes esitlesid oma grupi või individuaalseid uurimisprojekte, oli näituste hallis põnevaid teaduse ja tehnoloogiaalaseid näituseid ning meelelahutust. BTYSTE on üpriski grandioosne, kuna õpilased kogunevad kolmeks päevaks kokku üle terve Iirimaa, et tutvustada žüriile ning ka teistele festivalile tulnud inimestele enda uurimusi. Sel aastal esitati töid viies erinevas valdkonnas, milleks olid sotsiaalteadused; keemia, füüsika ja matemaatika; tehnoloogia; bioloogia ja ökoloogia; ning tervis ja heaolu. Festivalile eelneval konkursil on kolm vanuserühma: algklassitase, põhikoolitase ning keskkool. Samuti jagati ka hulgaliselt auhindu, peapreemiaid oli seitse ning eripreemiaid üle üheksakümne erinevatest valdkondadest.

Sel aastal laekus õpilaste teadustööde konkursile rekordarv teadusprojekte, mis on suurim esitatud tööde arv üle seitsme aasta. Samuti lisandus alates eelmisest aastat konkursile ka uus kategooria tervis ja heaolu ning töödest oli näha, kuidas noortele läheb vägagi korda vaimse tervisega seotud teemad.

Muljed festivalilt:

Festival oli ainuüksi juba ise väga suurejooneline ning algas paugu ja muusikaga. Teadusfestivali juhatas sisse Iirimaa president Michael D. Higgins, kes julgustas noori lennukalt ning piire ette seadmata mõtlema ning julgelt mängima erinevate ideedega, millest võib vabalt sündida ka mõni innovaatiline lahendus. Mark the Science Guy, tuntud ka kui endine jalgpallur, lõbustas noori teadusteatriga ning andis omalt poolt samuti julgustavad sõnad tuleviku teadlastele kaasa. Avatseremoonia lõpetas noor muusikataeva täht Ryan Mack, keda on nii mõnigi meist isegi raadiost kuulnud.

Teisel festivali päeval saime osa tõelisest melust. Noored olid kõik ümberringi sagimas ning rääkisid väga entusiastlikult enda tehtud uurimustest. Jäid silma mitmed põnevad töid näiteks obsesiiv-kompulsiivse häire korrelatsioon ebausuga kuni enda tehtud kuivšampooni retseptini välja. Lisaks teadustööde eksponeerimise, toimusid pealaval huvitavad ettekanded ning etendused, mis olid mõnusaks vahepalaks.

Pealaval sai kuulata psühholoog James Soperi ettekannet "Your big beautiful biased brain", kus James rääkis väga põnevate näidetega, kuidas alateadlikult oleme me kõik kallutatud enda otsuste tegemisel mingis kindlas suunas või kuidas inimesed meie ümber meid päriselt mõjutada suudavad. Ühe näitena rääkis ta katsest, kus katsealuse teadmata suunati ruumi suitsupilv. Juhul kui katses osalenud inimene viibis ruumis üksi, siis asus ta kohe tegudele, et end ohust päästa. Kui aga ruumis olid ka näitlejad, kes suitsupilvele ei reageerinud, siis katsealune inimene ignoreeris suitsupilve. Seda nimetatakse "the bystander effect" ehk kõrvalseisja efektiks. See seisneb selles, et kui kõik ümbritsevad inimesed ei reageeri keskkonnas toimuvale, siis suure tõenäosusega ignoreeritakse kollektiivselt olukorda ning keegi ei näita üles initsiatiivi asjaolude parandamiseks. Kokkuvõttes oli James Soperi ettekanne väga põnev ning noortele pakkus see kindlasti palju taipamishetki.

Pealaval toimunud etendustest läks noortele kõige rohkem peale (seda oli näha publikust, kuidas lapsed olid väga elevil) Mark the Science Guy. Tema teadusteatrietendus "Limitless with Mark the Science Guy" oli publikut väga kaasahaarav sõna otseses mõttes, kuna enda eksperimentide jaoks kaasas ta lapsi ja noori publikust, kes olid kõik väga õnnelikud, kui said võimaluse koos Markiga laval olla.

Veel võis laval näha "Juanita’s big problem" etendust. Vaatemäng oli läbi huumoriprisma prügiprobleemile suunatud lühike tükk, et tõsta laste teadlikust ning samuti panna neid mõtlema rohkem keskkonna säästmisele. See oli tore vahepala neile, kellele meeldivad klounid, lisaks oli etendus lahendatud päris lustakalt, viidates siiski suuremale probleemile, kui kaua säilivad looduses näiteks kõrred või muud naftasaadused ning mida me selle jaoks teha saaksime, et vähem prügi jõuaks loodusesse. Üldine festivali temaatika oli suunatud teadlikkuse tõstmisele jätkusuutlikkuse teemadel, süstimaks lastesse uusi tarkusi, kuidas teha paremaid valikuid meie planeedi heaks.

Peale lavatükkide ning konkursitööde sai tutvuda messialal ka erinevate Iirimaa ettevõtete, ülikoolide ja muude organisatsioonidega, kes samuti pakkusid põnevaid tegevusi. Tutvustati ka enda tööd või näidati millega igapäevaselt tegeletakse, tekitamaks noortes huvi näiteks loodus- ja täppisteaduste, tehnoloogia või muude valdkondade vastu. Messialalt võis leida igaüks teda kõnetava valdkonna või teema, millega lähemalt tutvuda.

Festivali lõpetas suurejooneline lõputseremoonia, kus autasustati parimaid tuleviku teadlasi. Väga tore oli näha, kuidas inimesed siiralt enda eakaaslastele kaasa elasid ning kuidas vanemad võsukeste üle tõsiselt uhked olid. Selle aasta peapreemia ehk „BT Young Scientist & Technologist of the Year 2024“ tiitli pälvis tehnoloogia valdkonnas tehtud töö, mis uuris uut lähenemist autorsuse omistamisele ChatGPT-järgsel ajastul. Kuna praegu on eriti tugevalt ühiskonna arutelus üles kerkinud tehisaru eetilised küsimused, uuris ka antud töö just autoriõigustega seotud küsimusi, sest justkui tehisaru poolt loodud sisu kuulub ei kellelegi.

Teiste põnevate preemiad pälvinud noorteadlaste nimistuga saad tutvuda siin.

Meie oma Eestiski toimub õpilaste teadusfestival

Isiklikult oli minu jaoks Iirimaa õpilaste teadusfestivali külastamine õpetlik ja põnev. Sain kinnitust, et on igati igati tänuväärne sellelaadsete ürituste korraldamine, kaasamaks rohkem noori teaduse tegemisse või tekitamaks juba varases eas huvi teaduse vastu. Uudishimu on edasiviiv jõud ning ainult innovatiivsed avastused sünnivad suure uudishimu tõttu.

Soovitan kõigil Eesti noortel osa võtta kodumaisest õpilaste teadustööde riiklikust konkursist. Kunagi ei tea, kuhu edasi võib viia praegu tehtud uurimistöö, sest see on juba suur samm tuleviku suunas. Konkurss on juba avatud ning enda kapil tolmu koguvaid või ideehakatisi uurimistöid saab esitada 20. veebruarini. Parimad konkursitööd võtavad mõõtu suurejoonelisel õpilaste teadusfestivalil, mis toimub sel aastal 9.-10. aprillil Tartus AHHAA Teaduskeskuses. Festival on sedavõrd eriline, kuna tähistab sel aastal juubelit ehk õpilaste teadusfestival saab juba 10. aastaseks!

Tutvu konkursiga lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

Artikli koostas:
Kadri Martin
Eesti Teadusagentuur