Mees, kes teab asfaldist

Mul leidub mõni tuttav, kellel on suu avanedes mõte otsast lõpuni läbi mõeldud - ei mingit määääd ega möhhi. Minuga laua taga istub praegu täpselt selline inimene. Teda on lihtne kuulata ja mõista. Mida ta elult ootab, millest ta vaimustub. Ühe tunni jooksul sain aru, et Sven vaimustub geosünteetidest, bituumensideainetest ja teehooldusest. Ja ma isegi õppisin tema vaimustust natuke jagama.

Targaks saamine

„Mulle meeldis sõita hästi palju jalgrattaga. Kui ma sõitsin, siis imestasin, miks teede ääred on nii kitsad. Sealt tuli mõte, et kas ma saan seda kuidagi parandada."

Kuna teid ehitatakse soojal ajal, on see ideaalne töökoht ülikooli kõrvale.

Mäletan isegi, kuidas ma väntasin nooruses suvetööle, läbides Tallinna ringtee surmaoru. Sven otsustas aga midagi ära teha ja läks teedeehitust õppima. Täna on ta Tehnikakõrgkoolis teadur ja lektor ning erinevalt minust oskab ja saab ta teede olukorda parandada.
Tehnikakõrgkoolis on haridus väga rakenduslik. Sügisel õpitud teooriale lisandub kevadel kohe kohustuslik praktika. Kuna teid ehitatakse soojal ajal, on see ideaalne töökoht ülikooli kõrvale. Sven töötaski õpingute ajal objektijuhina ja kogus kogemust, kiiver peas ja higimull otsaees. Rakendushariduse järel omandas ta TTÜ-s ka teedeehituse magistrikraadi ja pühendas end samal ajal Tehnikakõrgkoolis teaduse tegemisele ja õpetajaametile. Sellel viimasel kohal töötab ta tänaseni.

Töötamine kõrgkoolis

„Kõik teede ala teadlased töötavad ju tegelikult selle nimel, et teekatendite eluiga oleks pikem – et neid ei peaks nii kiiresti parandama, et kulud oleks madalamad, et sõidumugavus oleks parem.“

Lektoriamet võtab umbes 30% Sveni ajast ning ülejäänud 70% kulub teadusele. See 30% on temale midagi südamelähedast: „Mulle hästi meeldib loenguid anda. Mulle hästi meeldib tudengitega suhelda. Ma olen üritanud ägedamaid tudengeid kaasata ka projektidesse.“ Mis projektidesse? Olgu siinkohal toodud paar näidet.
Sveni eestvedamisel on Tehnikakõrgkooli rajatud boks, mille sisse saab ehitada teekonstruktsiooni koos kõikide kihtidega, mullani välja. Kui kihid on valmis, hakkab ratas seal peal sõitma, imiteerides veoki koormust. Sellist laborit kasutataksegi uurimistööde tegemiseks, näiteks RMK-le ja Maanteeametile. Kui neil on mõte või probleem, siis annavad nad selle teadlaste kätte lahendada.
 

pilt1
Nendel fotodel siin: Teekatendite koormuslabor, mille kohta räägib idee autor järgmist: „Kui ma kooli tööle läksin, tekkis mõte teha üks labor. See on ainulaadne mõnes mõttes ka maailma mastaabis. Sellist konfiguratsiooni ja sama kompaktset ei leidu.“ (Fotod: Sven Sillamäe)

pilt2

   

 

 

 

 

 

 

 

 

Tehnikakõrgkool osaleb ka ühisprojektides, näiteks koos TTÜ-ga energiat tootva teekatte loomises. Selle läbipaistva teekatte sees saab päikesepaneelidega energiat toota ning seda valgustuses või jäätumise vastu ära kasutada. Kate kogub juba praegu rahvusvahelist kuulsust, kuna on mitmeid kordi odavam, kui tänased lahendused.

pilt3
Eesti teadlaste valmistatud teekatend, mis on poolläbipaistev ja sisaldab päikesepaneele. (Foto: Tarmo Tähepõld, Geenius)

 

Ja kui te küsite, kas teadlane ikka välismaale pääseb, siis ega keegi ei takista. Eestlastele tehakse ka rahvusvahelise uurimistöö ettepanekuid. Aga kui eestisisesed tellimused täidavad kogu aja ja sul on kaks last kasvatada, siis milleks ringi rännata?

töö plussid

  • Põnev ja rakenduslik eriala
  • Tööpõld väga lai
  • Töötada on võimalik ka Eesti eri piikondades
  • Palgad on head

töö miinused

  • Töö hooajalisus, aga ka see sobib paljudele

Või siis tee peale töid juhtima?

„Asjalikke objektijuhte otsitakse väga pingsalt – kes on suutelised töid juhtima ja panema asjad tööle nii, et need oleksid rahaliselt kasumlikud.“

Säärase rakendusharidusega saab aga töötada ka teedeehituse ettevõttes näiteks objektijuhi või projektijuhina. Või siis oma ettevõtte juhina? Olgu, kõik on mingid juhid aga mis nad siis ära teevad?
Objektijuht on see, kes jälgib projektlahenduse täitmist. Tema helistab masinad kohale, tellib materjalid, korraldab objektile kontrolli ja juhendab töölisi. Projektijuht juhib aga asja paberil. Planeerib töid, juhib rahavoogusid ja ajalist kulgemist.
Aga teid ainult ei ehitata, vaid ka hooldatakse. Ning kui teedeehitus on koondunud keskustesse, siis iga teehoolduse osakond teenindab kindlaid maakondi. Lihtsam on oma kodukohast tööl käia ja ei pea linna kolima. Kuid hooldus ei ole ju nii huvitav...
„Teehooldus on ääretult huvitav valdkond!“ väidab Sven kogu hingega. Tõsiselt? Nojah, teehoolduse lektoriga ei vaielda. Ta jätkab: „Miks teed lagunevad, kuidas neid parandada, kuidas neid säilitada, kuidas teha suvist ja talvist teehooldust, millal õigeaegselt saata fluoriidipuistur välja, millal helistada sahaautojuhile?“ Tõsi - mina ei osanud kõike seda mitmekesisust märgata.

I'm sold - mis mind nüüd ees ootab?

Kui inimene töötab palganumbri pärast, jääb ta pigem ettevõttesse, kui kooli tööle. Põhipalgad on head ja sõltuvalt objekti kasumlikkusest saab teenida aastapreemiaid. Iseasi on see, kuidas inimene oma aega väärtustab. Teedeehitus on väga hooajaline töö ja suvi on teedeehitajale see kõige hullem aeg. Samal ajal õpetajad ja teadlased pigem puhkavad ja saavad ennast täiendada. Lisaks võib õpetamine või teadustöö lihtsalt hingelähedaseks muutuda.
Ühele miinus, teisele pluss. Kuid kindel on see, et teedeehituse valdkond ei kao kuhugi. Ta sobib neile, kes on järjekindlad ja hindavad stabiilsust. Tööpakkumiste rohkus ja kõrge palgatase annavad päris hea vabaduse oma elu juhtida.

Jonas Nahkor

Loo kirjutamist rahastatakse ERF-i TeaMe+ eelarvest.