Arvutiteadlane Kristjan Korjus

Kristjan Korjus on arvutiteadlane, kes oma doktoritöös paneb kokku neuroteadusest tulevad andmed masinõppe meetoditega. Kristjani meelest on paremast keskmisest hindes olulisem see, kas sa oled näiteks käinud Robotexil ja ehitanud roboti. Natukene võiks ohverdata hindeid mingite põnevate hobide ees ja võtta asju maailmas laiemalt.

Millised on teie töös suurimad väljakutsed?

Minu töö on väga lai. Ma ehitan isesõitvaid roboteid, esimesi maailmas, mis liiguvad avalikus ruumis; teisalt on minu töös juhtimispool, kus suureks väljakutseks on inimeste leidmine ja palkamine. See on väga keeruline.

Milliseid inimesi te tööle otsite? Ehk saavad seda intervjuud lugevad inimesed teid kunagi aidata?

Tegelikult ma tõepoolest mõtlen kogu aeg sellele ja kuidas seda kuulutusse kirja panna. Samuti millisele sihtgrupile ma seda näidata tahan, kui ma seda töökuulutust Facebookis või Googles reklaamin.

Ma võin palgata inimese väga kõrge palgaga, kui ta suudab teha roboti targemaks. Otsin inimesi, kes suudavad teha algoritme, mis on seotud pildi mõistmisega ja kes suudavad kirjutada head ja kiiret koodi. Või siis inimesi, kes suudavad hallata matemaatiliselt keerulist olukorda. Näiteks kui sa tahad kombineerida erinevat sensoritest tulevat infot  - näiteks pildilt mingisugust killukest infot, natukene radarist, veidi autoteede struktuuri kohta kaardilt ja sul on kõik andmed hästi mürased - kuidas sa seda informatsiooni kokku paned? See on asi, mis vajab mitut sorti teadmisi - natuke matemaatikat, natuke programmeerimist, aga ka muud.

"Ma võin palgata inimese väga kõrge palgaga, kui ta suudab teha roboti targemaks."

Te mainisite, et tänapäeval ei maksa ülikoolis mitte niiväga ametit õppida kui mingit laiemat valdkonda. Ka töökohad nõuavad sageli üha laiemaid teadmisi erinevatest valdkondadest. Milliste erinevate valdkondadega puutute oma töös kokku teie?

Põhimõtteliselt on need kõik klassikalised valdkonnad, mida ühes ettevõttes vaja võib minna. Näiteks turundus: ma pean turundama häid töökuulutusi. Ma pean oskama turundada ettevõtet kui ma esinen kusagil oma tulemustega. Sama lugu on finantspoolega - ma pean oskama ette mõelda, kui palju on mingid otsused ärile kasulikud. Kas ma tahaksin näiteks mingit sensorit kallimalt, mis ühtlasi tähendab, et robot läheb kallimaks... samas hoiab see ära rohkem õnnetusi. Ma pean suutma finantsiliselt ette planeerida. Lisaks programmeerimine, matemaatika, füüsika, elektroonika, tootearendus.

Päris palju asju, mida korraga oma õlgadel kanda. Kas töö ise saab veel meeldida?

Meeldib see, et ma lahendan probleemi, mis on keeruline ja mis on võimsa mõjuga ühiskonna jaoks. Mina usun, et seda probleemi on võimalik lahendada, aga paljud inimesed ei usu. See on mingis mõttes ka eneseteostus. Väga meeldib, et ta on koostöö: kõik need inimesed, kes koos töötavad antud projekti nimel, on valmis teineteist aitama, teineteise heaks kõike tegema. Me kas saame sellega ühiselt hakkama või ei saa. Paljude arust ei saa. Me peame väga palju kokku hoidma ja teineteist aitama, õpetama, juhendama. Selle kõige tulemusena tekib tugev meeskonnavaim.

töö plussid:

  • Saan lahendada probleemi, mis on keeruline ja mis on võimsa mõjuga ühiskonna jaoks
  • Koostöö

töö miinused:

  • Töötamine kipub võtma kogu aja, ületöötamise oht

Mida peaks üks noor inimene kindlasti teadma, kui ta tahaks tulevikus midagi teiega sarnast teha?

Lisaks juba kõigile muudele asjadele, mida ma nimetanud olen, võiks reaalselt üritada midagi teha. Keskenduda millelegi, mis omale meeldib. Ainult õppida on tore, aga parim õppimine on ikkagi see, kui sa ise midagi teed. Eriti hea on siis, kui sul on enda motivatsioonist ja enda eesmärkidest tekkinud probleem, mida saad lahendama hakata. Seda vaadatakse ka CV-st väga palju, haridust üksinda tihti ei hinnata. Samas haridus võimaldab teha neid asju, mida hinnatakse. Ettevõttele on oluline, et sa oskad olla kasulik, mitte lihtsalt tark.

Teie amet on kahtlemata ebatavaline või isegi unikaalne Eestis. Seega on seda küsimust võib-olla natukene keeruline küsida, aga milline on teie ameti üldine palgatase?

Minu amet kõlab ehk natuke igavalt - vanem-tarkvaraarendaja. Näiteks Skypel on väga palju töötajaid, kes tegelevad videopiltide ja koodekitega ning seda üpris kõrgel tasemel. On veel muid ettevõtteid ka. Näiteks Skypes, ja meie oleme väga sarnased, on keskmiseks palgaks 4000 eurot. See on kolm ja pool korda riigi keskmine. Alustades on ta muidugi madalam ja kui sa oled ülihea, siis ta võib olla ka palju kõrgem.

Kas inimesel, kes on just ülikooli lõpetanud, on mingit lootust teile tööle saada?

Kui ta võidab näiteks ülikooli kõrvalt ära  Robotexi jalgpallivõistluse mingis meeskonnas, siis loomulikult. Samas kui suurim saavutus on see, et sai koolis A-sid, siis ei. Ühtlasi magistrikraad võiks ka vähemalt olla. Samas mina hindan võib-olla rohkem haridust kui paljud minu kolleegid. Me tahame maailmas esimest korda teha isesõitvaid roboteid avalikku ruumi. Me ei võta kedagi bakaõppest omale tööle.

Kui lihtne on teie valdkonnas tööd leida?

Otsime töötajaid üsna intensiivselt. Kui mina tulin aasta tagasi, oli meil umbes 20-25 töötajat. Nüüd on meil 100 töötajat. Me neljakordistusime aastaga. Ma ei imestaks, kui me neljakordistume ka järgmise aastaga. Kui on väga hea inimene, siis ma võtaks ta tööle kindlasti ja kohe. Väga heal inimesel ei ole probleemi tööd leida. Jällegi, asi mida me ehitame on nii keeruline, et kui inimene ei ole väga hea, siis ma ei võtaks teda tööle isegi kui ta oleks nõus tasuta töötama.

Sul jookseb robotis 50 programmi ja kui sa teed ühes programmis mingisuguse muudatuse ja sa ei mõista kogu seda mõju kõigile teistele programmidele, siis see programm hakkab natukene teistmoodi käituma ja see mõjutab kõikide teiste programmide käitumist. Sa pead olema hea, kui sa tahad panustada heasse asja.

Mida sooviksite karjäärialaselt veel saavutada ning kuhu edasi liikuda?

Pigem näen ma palju vaeva sellega, et ma töötaksin vähem. Et ma ei töötaks rohkem kui 40-45 tundi nädalas ja leiaksin aega iseendale, perele, sõpradele, puhkamisele ja kõigele muule. Mida põnevamaks läheb see töö, seda raskemaks peaks see muutuma. Tihti võtab karjäär inimestelt muu elu. Tahaks loota, et seda ei juhtu. Üldiselt olen ma kõigega praegu väga rahul ja mul ei ole soovi kuhugi kõrgemale liikuda. Sooviks, et see asi mida me teeme, õnnestuks. Suurim karjäärialane soov olekski see, et me saaks hakkama sellega, et teeme roboteid, mis ise liiguvad ja et maailmas oleks neid sadu tuhandeid ja miljoneid.

Sooviksite ehk veel midagi lisada miks.ee lugejatele?

Võib-olla üks selline mõtte, et kui tahta kusagil hariduses või tegelikult mis iganes asjade korraldamisel leida keskset teemat, mille ümber ehitada asju, siis mulle tundub, et selleks võiks olla tehisintellekt kui idee. Ehk masinad suudavad hakata mõtlema. See ei olegi tähtis, kas see õnnestub, aga mulle tundub, et see võimaldab põhimõtteliselt siduda praktiliselt kõiki erialasid, mis on Eestis olemas, kooli tasemel.

Me saame sellest rääkida filosoofiliselt, et mida see tähendab, me saame rääkida poliitiliselt, et kas neil peavad ka valimisõigused olema või mida iganes, me saame rääkida sotsioloogiliselt, kuidas inimesed muutuvad tänu sellele, saame rääkida loomulikult läbi arvutiteaduse, läbi ärinduse, läbi majandusõppe, kuidas see muudab seda, mis on töötamine. Ja loomulikult läbi kõige selle, mis on matemaatiline. Kuidas seda kõike tehniliselt teha, kuidas füüsikaliselt jne. Ühesõnaga kui on vaja mingit ühendavat teemat, näiteks nagu tehakse teadusnädalaid koolides, et teha mingisuguseid projekte, mis ühendab kõiki asju, siis tehisintellekt tundub hea teema, mis võimaldab ühendada nii reaalteadust kui humanitaarteadust. Kasvõi ilukirjandust. Tehisintellektist on nii palju nii häid raamatuid.