Saksa noormehed kõigutavad keemia alustalasid
Fehlingi lahust kasutati kunagi diabeedi tuvastamiseks, tänapäeval on see tihe külaline keemiatunnis, kus õpetajad saavad selle abil illustreerida redoksreaktsioone. Tübingenist pärit sakslased Johannes Nicolas Waller (18) ja Philipp Nikolas Kessler (17) märkasid aga seda, et kaks erinevat suhkrut – fruktoos ja glükoos reageerisid erineva kiirusega.
Katsetades mõistsid nad, et Fehlingi lahuses kehtivad keerukamad keemiaseadused, kui need, mida õpikutes tutvustatakse. „Glükoos ja fruktoos reageerivad erineva kiirusega ning seda nähtust ei saa selgitada nende molekulaarstruktuuriga. Nägime vastuolu ja mõtlesime, et see pole ju õige, kui me koolis valesti õppime. Ülesanne oli raske, aga ka väga äge,“ rääkis Waller. Kessler lisas, et neid viis edasi aina süvenev uudishimu.
Keerukam süsteem
Nimelt, reaktsiooni jooksul läbivad ained mitmeid vaheetappe ja moodustavad oksüdatsiooniprodukte, millel on omakorda redutseeriv toime. Igal suhkrul on erinev värvumismehhanism, mis sõltub vaheproduktide moodustumisest. „See selgitab, miks punane värv tekib fruktoosipõhises Fehlingi reaktsioonis kiiremini kui glükoosipõhises reaktsioonis,“ rääkis Kessler.
Noormeeste keemiavaldkonna uurimistöö pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil ESRF (European Synchrotron Radiation Facility) eripreemia, mis tähendab, et nad saavad veeta nädal aega Prantsusmaal Grenoble'is asuvas teaduskeskuses.
„Tahad alati võita, aga kunagi ei mõtle, et nii juhtubki,“ kirjeldas Waller emotsioone, mis eripreemia saamine temas tekitas.
Suund teadusartiklile
Kooliõpikute ümberkirjutamist noormehed aga vähemalt kohe ei taotle. Kõigepealt plaanivad nad koguda rohkem andmeid, et ühel hetkel teadusartikkel avaldada. Kessleri sõnul on neil juba ka abipakkumisi teistelt teadlastelt.
Waller alustas meditsiinitehnoloogia õpinguid Stuttgarti ülikoolis ja Kessler plaanib järgmisel sügisel enda erialaks valida keemia. Noormehed näevad oma tulevikku teaduses, sest see on huvitav, pidevas arengus, põnev ja lõbus.
Marii Kangur