Uurimistöödes korduma kippuvad vead

Uurimistöö teema ja pealkiri 

• Pealkiri ei hõlma kogu töös käsitletud teemaderingi
• Pealkiri lubab laiemat käsitlust, kui sisust leida võib
• Uurimistöö teema sõnastamisel tuleb olla palju täpsem, teema peab väljendama selgesti konkreetset probleemi, millele autor vastust otsib, mitte lihtsalt autorit huvitavat valdkonda
• Pealkiri teeb oma sõnastusega tööle ülekohut – tegemist on märksa ja selgepiirilisema uurimusega kui ebamäärasest nimest arvata võib
• Teema on sõnastatud pisut uduselt ja laialivalguvalt. Tõsimeeli ei jõuaks sellist teemat ka väitekirja raames ära käsitleda.

Sissejuhatus, eesmärgid, hüpoteesid ja kirjanduse ülevaade 

• On  väga halb, kui töö eesmärk selgub alles kokkuvõttest
• Sissejuhatuses peaks andma probleemipüstituse kirjanduse, mitte isikliku huvi baasil (st ei piisa, kui öelda, et kirjutasin selle töö, sest mulle lihtsalt meeldib miski, nt keemia).
• Kirjandusel põhineva ja omauurimusliku osa seos on nõrk
• Kuna sisulised eesmärgid on püstitamata ei ole võimalik ka hinnata töö eesmärkide saavutamist
• Pole hea, kui kasutatud kirjanduse loetelu on väga ühekülgne – nt, massiliselt ühe allika kasutamine. Tuleks kasutada rohkem erinevaid allikaid ja neid tekstis omavahel põimida. Sõna-sõnalt olemasolevate tekstide kopeerimine pole samuti hea toon.
• Tundub, et hüpoteesid püstitati tegelikult saadud tulemuste alusel …
• Mingi meetodi omandamine ei saa olla uurimistöö eesmärk!
• Uurimishüpotees on püstitatud pisut üldsõnalisena ja seetõttu jäävad ka põhjendused ja järeldused liiga üldiseks (uut ja avastuslikku vähevõitu)
• Hüpoteese oleks võinud lugeda kinnitust leidnuteks ka ilma uurimiseta

Uurimismetoodika 

• Metoodika ei ole seotud püstitatud eesmärkidega
• Küsitlusmetoodika on kirjeldamata. Kuidas valiti küsitletavad? jne.

Uurimistöö graafikud, joonised, tabelid, lisad

• Nii esitatavad andmed kui ka lisad peavad olema väga selgelt töö eesmärkide saavutamiseks vajalikud
• Ükski illustratsioon, tabel ega joonis ei tohi esineda kommentaarita
• Hea joonis peab olema iseseisvalt loetav
• Kõik joonised peavad olema allkirjastatud ja viidatud
• Uurimistöösse ei panda asju igaks juhuks ega ilu pärast. Kui tehakse diagramm, siis selleks, et ta täiendaks teksti infoga, mida tekst ei suuda lühemalt ja selgemalt ütelda
• Graafikud on väheinformatiivsed ja kohati isegi eksitavad
• Töös esinevad fotod on väga head, kuid on jäänud arusaamatuks, kas need on autori erakogust või mitte
• Tasub jälgida, et kõik tabelid tõesti täiendavad, mitte ei dubleeri ega varja teksti.

Tulemused, analüüs ja järeldused 

• Andmed esitatakse ebamugavalt tekstis, mis raskendab nende süstematiseerimist (tabelid oleks abiks)
• Autorid on küll otsustanud mida ja kuidas uurida, kuid ei ole selgeks mõelnud, mida selle teadmisega edasi peale hakata
• Puudub arutelu
• Järeldused ja soovitused on rutiinsed ega põhine antud töö tulemustel
• Väidetakse asju, mida töös ei uuritud
• Töös on esitatud küsimustik, kuid sellele tuginevat analüüsi ei leidu
• Eksperimentaalse osa tulemusi pole võrreldud teiste analoogsete uuringutega
• Tehakse suuri üldistusi liiga väikese või vähe esindusliku valimi põhjal (nt küsitluse korral, kus kaasatud inimeste arv on proportsionaalselt liiga väike, valim ei sisalda piisavalt erinevaid vanuserühmi, elanikkonna gruppe jne, aga üldistusi tehakse kogu elanikkonna kohta)

Kokkuvõte 

• Kokkuvõte ei vasta töö alguses püstitatud uurimisküsimustele
• Kokkuvõttes ei tohi olla uusi, tekstis varem esitamata andmeid ega viiteid kirjandusele
• Pole sobiv kokkuvõttes ise oma tööle kiitvat hinnangut anda

 Kirjanduse loetelu ja viitamine 

• Oma ja võõra teksti eristamine töös on raskendatud
• Allikaid on tõenäoliselt kasutatud, kuna sellele vihjab loetelu töö lõpus, töös endas jääb vaid arvata, mis on pärit allikatest.
• Puudub arusaadav viitamis-süsteem
• Kasutatud on erinevaid viitamisstiile. Selguse mõttes tuleks jääda ühe kindla viitamisstiili juurde
• Faktilise materjali usaldusväärsuse kontrollivõimalus puudub, sest puuduvad viited algallikatele
• Töö tegemisel kasutatud kirjandus on põhiliselt veebilehekülgedel olev materjal. Tuleb aga ette olukordi, kus veebilehel olev teave ei ole tõene ja usaldusväärne. Allikatesse tuleb suhtuda kriitiliselt. 

Vormistus

• Uurimistöö on range vormistusega žanr: lehekülgede nummerdamine, illustratsioonide süstemaatiline nummerdamine ja allkirjastamine nagu ka täpne viitamine on hädavajalikud
• Palju kirjavigu (puuduvad tähed, ühildumine), läbisegi kasutatud isikulist ja umbisikulist esitust
• Kirjutatud liiga napilt. Lehekülgede mahust suure osa moodustab tühi pind
• Töö teksti võiks tihendada, töös on liiga palju kordusi
• Töö võiks olla lühem ja kontsentreeritum
• Väike kiri ja reavahe raskendavad lugemist. Peatükkide pealkirjad peaksid olema paremini esile toodud
• Töös võiks olla rohkem konkreetsust ja vähem sõnu. Esitatava töö kaante vahele ei ole vaja mahutada kogu materjali, mis töö valmimise jooksul kogutud on