Kuidas kirjutada uurimistööd?

Uurimistöö läbiviimise etapid

Eduka uurimistöö koostamine on aeganõudev protsess. Uurimistöö koosneb mitmetest etappidest, mis toimuvad reeglina kindlas järjekorras. Kõik etapid ei ole aga kõikides valdkondades kohustuslikud, samuti võivad mõned etapid toimuda samaaegselt. 

Üldiselt koosneb uurimistööde läbiviimine järgmistest etappidest:

  • teema valik ja juhendaja leidmine
  • kirjandusega tutvumine (kas ja mida on huvipakkuval teemal uuritud ja millest kirjutatud, millist kirjandust kasutada enda töös viitamiseks ja teoreetilise tausta loomiseks)
  • uurimistöö esialgse kava koostamine
  • uurimisküsimuste või hüpoteeside sõnastamine
  • kirjanduse põhjal ülevaate kirjutamine
  • katsete läbiviimine, materjali kogumine jm
  • kogutud materjali ja/või andmete analüüs
  • uurimistulemuste tõlgendamine
  • töö kirjalik vormistamine
  • töö esitamine

Sageli tuleb oma uurimistööd esitleda ehk tutvustada ka hindamiskomisjonile koolis, mõnel konkursil või konverentsil. Seda tehakse enamasti presentatsiooni või posteri abil.

Millest koosneb uurimistöö? 

Pealkiri
Töö pealkiri on uurimuse kõige esmane tutvustus selle lugejatele. Pealkiri peaks võimalikult konkreetse sõnastusega kajastama töö sisu.

Sissejuhatus
Sissejuhatuses räägitakse lahti teema valik ja püstitatakse uurimisprobleem, tuuakse välja töö eesmärgid ja hüpoteesid.

Kirjanduse ülevaade
(humanitaarteaduslikes töödes ka uurimisaine ülevaate või lihtsalt ülevaate peatükk)
Siin põhjendatakse probleemi valikut kirjandusallikatele toetudes. Kirjanduse ülevaatest peaks selguma probleemid, mis veel on lahendamata ja sellest tulenevalt konkreetse töö eesmärgid. Kindlasti on selles peatükis vajalik lisaks kirjandusallikate otsesele refereerimisele oma ideede põimimine, et oleks näha uuritava probleemi sügavus ja uurijat spetsiifiliselt huvitav uurimissuund.

Materjal ja metoodika
Selles peatükis selgub, mida ja kuidas uuriti. Materjal ja metoodika peaks olema kirjeldatud piisava põhjalikkusega, et vajadusel saaks selle alusel võrdlevaid uuringuid läbi viia ja/või saadud andmeid omakorda võrdlusbaasina kasutada. Samuti võiks põhjendada, miks just selline metoodika valiti. Materjali ja metoodika peatüki võib ära jätta humanitaarteaduslike tööde puhul, kuna nendes töödes otseselt midagi ei mõõdeta ja ei ole ka mõõdetavaid tulemusi (selle, mida ja kuidas uuriti, saab mahutada ülevaate peatükki). 

Tulemused (analüüs ja arutelu)
Selles peatükis tuleks esitada saadud andmed võimalikult lakooniliselt ja kompaktselt, tuua välja leitud seosed ja nende võimalikud põhjused, samuti ettepanekud, kuidas probleemi saab edasi uurida. Kui otseseid tulemusi pole võimalik näidata, näiteks humanitaarteaduslike tööde puhul, tuleks tuua arutelu vormis eraldi peatükina välja see, milliste ideede ja seisukohtadeni jõuti. On eriti kiiduväärne, kui autor suudab oma andmetest välja tuua olulise ja enda tulemusi teiste poolt varem tehtud uuringutega võrrelda.

Kokkuvõte
Kokkuvõttes käsitletakse lühidalt seda, mis oli uurimisprobleem ja mida töö autor selle lahendamiseks ette võttis. Vastavalt püstitatud eesmärkidele kirjeldatakse lühidalt tulemusi ning tuuakse välja järeldused. Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud, samas saab seal välja tuua ettepanekuid, kuidas teemat edasi uurida.  Kokkuvõte ei tohiks olla pikem kui üks lehekülg. 

Võõrkeelne resümee
Resümee on töö võõrkeelne lühikokkuvõte. Lisaks töö tulemustele ja järeldustele tuleb resümees välja tuua töö eesmärgid ja nendeni jõudmise metoodika. Seega on resümee süntees sissejuhatusest ja kokkuvõttest. Resümee algab töö tõlgitud pealkirjaga.

Kasutatud kirjanduse ja allikate loetelu 

Lisad (vajadusel) 

Oluline on järgida ka uurimistöö eetikat

Uurimistööd tehes puutume eetikaga kokku igal hetkel – alates sellest, kui hakkame valima uurimistöö teemat ning edaspidi näiteks uurimismeetodit rakendades (sotsiaalteadustes, bioteadustes, meditsiinis jne). Kohe alguses tuleks juhendajal õpilasega läbi arutada töö eetilised aspektid. Õpilasteaduse puhul puutume eetikaga kokku peamiselt inimesi uurides juhul, kui 1) viiakse läbi küsitlusi ja 2) uuritakse inimesi tundlikes valdkondades (usulised ja poliitilised vaated, etniline päritolu, andmed terviseseisundi kohta, pärilikkusandmed, biomeetrilised andmed, seksuaalelu puudutav, süüteo ohvriks või süüdlaseks olemine enne uurimisprotsessi algust). 

– Küsitlusi läbi viies tasub jälgida, et seda tehakse alati anonüümselt, st meil ei ole võimalik hiljem kokku viia vastajat ja vastust. Siiski on oluline jälgida seda, et küsimustikke täidetakse vabatahtlikult ja alati peab olema uuringus osalejale selge, miks uuringut tehakse. Samuti peab olema vastajal võimalik loobuda osalemisest. 

– Tundlikke valdkondi uurides peaks uurija ja uuritava vaheline nõusolek olema vormistatud kirjalikult ning uuringu põhjus ja taust kõigile osapooltele selge. Koolitöös tuleks vältida uuringuid, mille puhul on oht astuda üle eetika põhimõtetest (näiteks meditsiini- ja terviseteemad). Inimesi uurides on alati oluline, et infot kogudes ei kahjustataks osalejaid. Uurimust tehes tuleb arvestada anonüümsuse, privaatsuse, konfidentsiaalsuse ja aususega. 

–  Ka väljaspool kooli uuringut läbi viies (näiteks intervjueerides mõne firma töötajaid), tuleb oma uuringu eesmärke selgitada ja luba küsida uuringu läbiviimiseks. 

NB! Loomkatseid tuleb kooli uurimistöös vältida, välja arvatud juhul, kui need viiakse läbi teadusasutuses ja juhendajaga, kes omab selleks eetikaluba.

Näpunäited ja kasulikke materjale uurimistöö koostamiseks

  1. Juhendmaterjalid ja parimaid õpilasuurimused õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake (https://akadeemiake.ee/juhendmaterjalid/oppefilm/)
  1. Irene Artma, Kadri Sõrmuse ja Maigi Vija raamat „Uurimistöö kirjutajale” (Tartu: Atlex, 2008)
  2. Postimehe artikkel “Tuul Sepp: miks teadlased eksivad?” 
  1. Põhilised vead, mida hindajad on varasemate konkursitööde osas välja toonud
  2. Tartu Ülikooli Eetikaveeb