Linn on lõpetamata!

22. Sept 2022

linn

2022. aasta veebruaris tunnustati Eesti Kunstiakadeemias korraldatud ja läbi viidud teaduspõhist uurimustööd „Lõpetamata Linn. Tallinna Linnaehituslikud visioonid“ Riikliku Kultuuripreemiaga. Mõneti on see ka tunnustus ka selle eest, et täiendame akadeemilist kogukonda uurimisvaldkonnaga, kus pikad põhjalikud kõikehõlmavad projektid ei ole tavaks. Siiski ei ole me enam kui sajandi jooksul järjest rohkem linnadesse koonduva ühiskonnana piisavalt palju arutlenud linnastumise üle laiemalt.

„Lõpetamata Linna“ üks suuremaid eesmärke oligi tõstatada ühiskonna teadlikkust linnas elamise kultuurist, tuues esile erinevaid linnadega seotud probleeme ja sõnastades nii pildis, mõttes kui sõnas erinevaid visioone sellest, millised meie linnad peaksid olema. Uurimustöö võtsid kokku 2021. kevadel Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud näitus ning 2021. sügisel ilmunud samanimeline kokkuvõttev raamat. Mõlemas formaadis said sõna uurimusega seotud praktikud – linnaplaneerijad, arhitektid, visionäärid, poliitikud jt, kes oma projektide abil tegid kild killu haaval muidu suures skaalas laiutavates linnades toimuvat meile nähtavaks ja tajutavaks. Ometi jäi palju häid mõtteid jagamata ja lihtsas keeles lahti seletamata ning oli ilmne, et nõudlus ühiskonnas on selliste teemade järele suur. „Lõpetamata Linn“ sobitus hästi tele-eetrisse, võimaldades linnaruumiga igapäevaselt tegeleval spetsialistidel nii Eestist kui mujalt oma mõtted koos visuaaliga üheks tervikuks sõnastada ja lihtsamas keeles inimestele edasi anda.

2022. aasta sügisese telehooaja algusest saati toobki „Lõpetamata Linna“ telesari seitsme eriteemalise saatena vaatajateni kaasaegse linnaruumi temaatika. Kui siiani ei ole meie linnade elanikud olnud väga altid neil teemadel kaasa rääkima, siis esimeseks suuremaks tõukeks linnaruumist rääkimisel ongi telesaate suur vaadatavus – linn peab kõnetama meid kõiki! Linn peab meie teadvusesse jõudma, mitte märkamatult ja tuimalt meid ümbritsema.

Selliselt tõuseb ühiskonnas teadlikkus linnaruumi osas ning tekib arusaam sellest, kuidas meie igapäevane käitumine (tööle, kooli jm liikumised, vaba aja veetmise harjumused) mõjutab meie ümbrust. Samuti saame teadma, kuidas jätkusuutlikult ja energiasäästlikult linnaruumis toimetada või kuidas keskkonnahoidlikult suhestuda linnalooduse ja rohealadega.

Telesaates oli võimalik vaadata pealinnast (mida lahkas algne uurimus) kaugemale ja teha seda kogu Eestit hõlmavalt. Hea ja ka probleemse linnaruumi ilmekaid näiteid leidub meil kõikides linnades ja ka need kohad tuleb telekraanil elama panna, et elanikud oma kodulinnu teadvustaksid.

Omaette küsimus oli see, kuidas midagi nii suurt ja hoomamatut kui linnaruum mõistetavalt televaatajateni tuua. Igapäevaselt linnas ringi jalutades ei taju me kogu taustsüsteemi ja paljude oluliste elementide (nagu teed, hooned, kvartalid, rohealad) saamislugu või põhiolemus jääb meile teadmata. Me kogeme linna tänavatasapinnal, kuid peame nägema ka suuremat pilti. Kaasaegsete droonikaadrite, linnakaartidele visualiseeritud graafika ja projektigraafika abil saame näidata televaatajale seda, mida tema igapäevaselt linnaruumis ehk näha ei saa või üldistada ei oksa. ETAGi teaduse populariseerimise projektitoetuse abiga keskendusime just uuelaadse telepildi loomisele, sünteesides nii raamatusse mõeldud linnakaarte ja 3D visuaale telepildi loogikaga. Graafika sidumine tegeliku elu kaadritega lisab infole ühtaegu teadusliku selgroo, aga ka elavdab muidu kuivavõitu ning asjasse mittepühendunule arusaamatuid jooniseid. Teine oluline suund oli arhiivmaterjalidel ja vanadel kaartidel, mis ärkasid ellu koos arhitektuuriajaloolaste seletustega sellest, mida kunagise linna loomise juures tähtsaks peeti. Arhiivimaterjali, nii töösse läinud jooniste, kunagiste fantaasiate kui ka omaaegsete filmikaadrite põimumine aitab vaatajal end asetada positsioonile, kus mõistes minevikku on võimalik teha paremaid tulevikku suunatud otsuseid. Eesti ühiskonnas peaks tekkima selgem arusaam sellest, mis suunas meie linnad tulevikus liiguvad ja kuidas kodanikuna on võimalik selles protsessis kaasa rääkida.

Telesaadete eesmärk on olnud jõuda äratuntavate ja kõiki puudutavate piltide ja ruumide kaudu Eesti inimesteni ja tõsta teadlikkust heast linnaruumist ja selle loomisesse teadlikult panustamisest.

 

„Lõpetamata Linn“ – 7 saadet (á 28 min)

Loojad:

Autor Ene-Maris Tali, režissöör Märten Vaher, toimetajad Johan Tali, Ene-Maris Tali ja Marika Kaasik, operaatorid Madis Reimund ja Meelis Kadastik, helirežissöör Rein Fuks. Produtsent Ene-Maris Tali.

Eksperdid Andres Ojari, Toomas Tammis ja Johan Tali. Saade valmis koostöös Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnaga.

Saateid saab järele vaadata: https://jupiter.err.ee/1608689092/lopetamata-linn

 

Autor: Tiina Tammet, Eesti Kunstiakadeemia
Avaldatud: 22.009.222