Noor aul neelab prügi rohkem kui vana

Mereprügi on ülemaailmne, ajas aina kasvav probleem. Laineis ulpiv prügi mõjutab muuhulgas vähemalt pooli merega seotud linnuliike, teiste seas ka meie tänavust aasta lindu auli.

Vaikses ookeanis asuv Prantsusmaa-suurune prügisaar on vaid üks tähelepanu pälvinud “saavutustest”, kuna prügi leidub kõikides meredes ja siseveekogudes. Laineis ulpiv prügi mõjutab muuhulgas vähemalt pooli merega seotud linnuliike.
Linnud võivad kasutada mereprügi pesamaterjalina – mida võib pidada siiski leebeks mõjuks –, halvemal juhul võivad nad aga näiteks tormis kaotsi läinud kalavõrkudesse takerduda ja hukkuda. Oluliselt tõsisem probleem on mitmetele liikidele prügi neelamine, sest loodusliku toidu ja prügi eristamine ei pruugi linnule lihtne olla. Samuti võivad pelgalt kogenematusest ja uudishimust prügi süüa paljud noorlinnud.
Läänemeri ei ole ookean, kuid prügi on ka siin. Esimese Läänemerel talvitavate merelindude prügiuuringu tulemused selgusid mõne aasta eest ning tegu oli esimese uuringuga, mis sedastas aulide prügisöömise. Leedu rannikul kalavõrkudes uppunud 524 linnu lahkamisel ilmnes, et prügi olid söönud 2,1% lindudest. Enim leidus prügi just aulides.
Millist prügi aulidest leiti ja miks noored aulid neelavad rohkem prügi, saab lugeda aasta linnu teadusuudisest ja kuulata Vikerraadio saatest "Ökoskoop".
Kord kuus ilmub aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul teadusuudis, mis annab ülevaate auli eluolu ja käekäiku käsitlevatest teadusuuringutest. Teadusuudiseid saab kuulata ka Vikerraadio saatest "Ökoskoop", mis on eetris esmaspäeviti kell 10.05.
Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.

Toiduotsingul aulid: Foto: Uku Paal
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisateave: Marko Mägi, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog
marko.magi@ut.ee   www.eoy.ee/aul