Kuidas hõlbustada uurimis- ning loovtööde tegemist koolides

Eelmisel nädalal, 2. novembril toimus kaheksandat korda uurimistööde koordinaatorite võrgustiku seminar. Sel korral keskenduti koolides juba tehtavale ning parimate praktikate vahendamisele. Reaalkooli õppealajuhataja ja uurimistööde juhendaja Madis Somelar tutvustas valikkursust, millesse oodatakse sisendit, et see edasi anda Haridus- ja Teadusministeeriumile. Ta rõhutas eriti, et valikkursuse eesmärk ei ole uurimistöö kirjutamine, vaid alusmaterjalide omandamine.

Somelar jagas soovitusi kuidas oma koolis koostada üksikasjalikku uurimistööde juhendit ning mida kõige enam silmas pidada:

• andmete analüüsimisel (kvantitatiivne uurimisviis) soovitas matemaatika õpetajate poole pöörduda;
• andmeallikate suhtes olla kriitiline;
• juhendisse panna kirja, mis keeles allikate kasutamine on lubatud;
• välja tuua delikaatsete andmete hoidmise ja töötlemise põhimõtted.

Reaalkoolis on õpilastele koostatud toetavat materjali, mis on avalikustatud veebis. Näiteks on koostatud koolipoolne PowerPointi vorm esitluse tegemiseks, informaatika tunnis õpetatakse Moodle’t kasutama, gümnaasiumi astmele koostatud uurimistööde juhend. Lisaks tõi ta olulise asjana välja, et tasub algusest peale panna paika ajakava, mis ajaks kindlasti peavad õpilased oma uurimistöö ära esitama.

Annely Hindrikson, Võru Gümnaasiumi õppejuht, tõi välja praktiliste näidetena, et nende koolis on õpilastel võimalus teha nii uurimistöid, praktilist tööd kui ka õpilasfirmat. Asjade ära tegemiseks on nende koolis samamoodi oluline ajakava koostamine ning sellest kinni pidamine.

Heili Sõrmus TalTechist tõi välja ning kutsus kõiki julgelt nende poole pöörduma, et uurimistöid teha. Neil on veebilehel olemas õppejõudude poolt pakutud teemad, kuid võib ka täitsa oma teemaga pöörduda. Õppejõud on siiani olnud väga entusiastlikud ning valmis juhendama õpilaste töid. TalTechi saab minna ka õppepäevadele ning TalTechi lektoreid on võimalik ka enda kooli kutsuda populaarteaduslikku loengut andma.

Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve tutvustas Maaülikooli võimalusi uurimistööde läbiviimiseks. Selleks on 3 varianti: otsekontaktile kirjutada, leida üles nende pakutud teemad ning kontakteeruda vastava juhendajaga või veebilehe vormi kaudu esitada oma päring. 

Riina Tamm, Eesti Rahvusraamatukogust, tutvustas rahvusraamatukogu teenuseid loov- ja uurimistööde juhendajatele ning  humanitaaria ja kunstide raamatukoguinfonõustamise teenuse juht Ingrid Polis viis läbi õpiampsu tunnist „ Kiirtee usaldusväärse uurimistööni“.  

Sisutiheda päeva lõpetas küberturvalisuse teadur ja IT-didaktika keskuse juhataja Birgy Lorenz, kes kaasas osalejaid aktiivselt näidates nii AI (tehisaru) kui ka inimese ning nende kahe koosloomes tehtud pilte, jooniseid ja tekste. Selleks, et edasi areneda ning käia ajaga kaasas, tuleks endale AI võimalused selgeks teha ning neid siis enda heaks ära kasutada.

Kõiki ettekandeid on võimalik vaadata teadusagentuuri veebilehelt.

Ootame kõiki uurimistööde koordinaatoreid liituma meie võrgustikuga ning ootame kõiki juba järgmisele seminarile, mis toimub kevadel Õpilaste Teadusfestivali (9.-10.04.2024) raames.

Artikli koostas: Kaidi Meus