Muljeid Euroopa Liidu noorteadlaste konkursilt

27. Sept 2019

Sofia 2019

Muljed kogus kokku Kaili Kaseorg-Cremona, fotod: Merilin Radvilavicius

Selle aasta konkurss (European Contest for Young Scientists) toimus Bulgaaria pealinnas Sofias 13.-18. septembrini. Üritusest võtsid osa Hana Geara Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassis kirjutatud tööga „Hõbegeeni pärandumine eesti tõugu hobuse genofondis ja avaldumine fenotüübis ’Hõbemust’“; Merilin Radvilavicius Viimsi Gümnaasiumi 11. klassis kirjutud tööga „Mulla pH ja toitainete sisalduse mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) okkamõõtmetele Puhatu ammendatud freesturbaväljal“ ning Richard Luhtaru Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassis kirjutatud tööga „Binaarsete amplituudhologrammide valmistamine filmikaamera abil“.

Praeguseks õpib Merilin Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 12. klassis, Hana Tartu Ülikoolis bioloogia eriala I kursusel, ja Richard on MIT-s (Massachusetts Institute of Technology) I kursusel.

Konkursi muljeid jagasid kõik kolm.

Hana:Hana

Reis algas 12. septembri õhtul Tartust Tallinnasse sõiduga, järgnes öine lend Varssavisse ja sealt edasi Sofiasse.

Alustasime festivali postrite ülesse panemisega, mis jõudsid õnneks ilma probleemideta ühes meiega Sofiasse. Kõik osalejad olid väga seltsivad ja kuigi reisiväsimus andis end tunda, sai kohe hakata ka teiste uurimustega tutvuma. Festivalil oli võimsaid töid erinevatelt aladelt, uhke tunne oli teiste seas seista.

5 žüriiliiget käisid iga stendi juures 3 päeva jooksul. Žüriile oli üldiselt tore oma tööd tutvustada. Esimesel päeval oli raskem, inglise keel oli suus veel puine ja žürii mõjus omajagu hirmutavalt. Kolmanda päeva lõpuks polnud aga võõrkeel enam peaaegu üldse probleemiks ja toetava ning huvitatud žüriiga suhtlemine oli puhas nauding. Žürii jagas ka omapoolset nägemust ja isiklikke kokkupuuteid uurimuse teemaga, mis tegi suhtlemise veel vabamaks ja mõnusamaks. Žürii vahepeal oli aega ka saalis ringi käia ja teistega sõbruneda ning ülejäänud uurimustega lähemalt tutvuda. EUCYS kujutas endast tugevat keele praktikat nii inglise kui ka prantsuse keeles, mõni sõna sai ka bulgaaria keelt omandatud. Uusi tuttavaid sai palju, osadega ka lähedasemaks, nii et suhtlus võiks jätkuda, kuid üldiselt oleks võinud üritus natuke kauem kesta, et kõike kinnistada.

"Sofiat võiks iseloomustada natuke kaootilise kimäärina, mis on kokku pandud ei tea millest, kuid nii oskuslikult, et tulemuseks on harmooniline linn, kus on hea tunne olla."

Aega jäi ka linnaga tutvumiseks. Sofiat võiks iseloomustada natuke kaootilise kimäärina, mis on kokku pandud ei tea millest, kuid nii oskuslikult, et tulemuseks on harmooniline linn, kus on hea tunne olla. Mõnusaks tegid olemise avarus ja lõputud pargid ning rohelus. Linn pakkus lõputult üllatusi: mittemidagiütleva nurga taga avanes sisehoov roomaaegse ringikujulise põhiplaaniga kirikuga, kesklinnas vuhises tramm, taevas tiirutasid papagoi häälega pääsukesed, kes osutusid lõpuks suurpiiritjateks - üllatusi oli lõputult. Nii linna kui ka festivali korraldust iseloomustas lõputu kaos ja arusaamatus, mis tõi kaasa palju naljakaid ja ettearvamatuid olukordi, kuid mis lahenesid justkui iseenesest, kõik loksus ise paika.

EUCYS 2019 oli võimas kogemus, mis pani proovile suhtlus- ja eneseväljendusoskuse, kinkis palju uusi tutvusi ja teadmisi ja andis võimaluse Sofiat ning kohalikku elu avastada.

Merilin:

Eesti delegatsioon ei saanud kahjuks ühtegi auhinda, aga omamoodi väärt kogemus oli see kindlasti!

MerilinKonkursil osalenud noored olid meeletult toredad ja inspireerivad. Kuna ma oli ainuke eestlane oma vahekoridoris, siis veetsin palju aega koos erinevatest rahvustest õpilastega. Kui mu hindajad olid ära käinud, siis oli ka rohkem aega ja julgust ka teisi vahekoridore külastada ning teha tutvust rootslaste, šveitslaste, prantslaste, lätlaste ja soomlastega.

Sofia oli väga ilus linn oma kaootilise ja kolossaalse arhitektuuri ning meeletu rohelusega, mis tekitas soovi sellesse linna tagasi tulla! Lisaks vedas meil meeletult ilmaga: kogu aeg oli üle 25 kraadi (lahkumispäeval olevat olnud lausa kampsuniilm). Bulgaarlased on ise üks omaette huvitav rahvas, kelle jaoks on kell vaid üks suvaline numbrikombinatsioon. Ikka juhtus korraldajate poolseid apsakaid, kuid me võtsime kõike 100% eestlasliku huumoriga :)

Meil oli näiteks iga õhtusöögiga probleeme (restoran suleti varem, avati hiljem, meid polnud listis, toit sai otsa jne), mis olid õnneks pigem väga koomilised (ilmselt olime väga väsinud enamus ajast, mistõttu me võtsime kõike huumoriga). Tänu nendele seikadele on meil mällu sööbinud mälestused naerukrampides vaevlevates kaaslastest ja legendaarseks saanud naljadest/lausetest, mis saatsid meid terve reisi vältel (ja oi neid oli palju!).

"Tänu nendele seikadele on meil mällu sööbinud mälestused naerukrampides vaevlevates kaaslastest ja legendaarseks saanud naljadest/lausetest, mis saatsid meid terve reisi vältel (ja oi neid oli palju!)."

Eesti delegatsioon oli meeletult tore, meil oli ebanormaalselt naljakas kogu aeg! Paremat seltskonda ei oskaks soovida :) Paar päeva oli kohapeal ka üks Eesti ajakirjanik Novaatorist, kellega meil oli ka väga lõbus (loodame, et ta ei kajasta detailset reportaaži meie naljadest...). Käisime palju koos eestlaste kambaga ringi ja meie kohalik student helper oli ka meiega palju aega koos, kes tutvustas tõelist Bulgaaria olemist ja elu (istusime nt vabal päev 3h pargis murul pikali ja lobisesime teiste kohalike student helper’itega ning samal õhtul käisime mööda Sofiat ringi).

Nii sinna- kui ka tagasilend olid üsna väsitavad, enamus ajast magasime lendudel ja lennujaamas ka (tagasilend oli eriti vastik, sest me polnud üldse maganud ja pidime juba kl 2:35 hotelli fuajees valmis olema). Isegi lennujaama põrand võib unise peaga olla üks ütlemata mõnus ase magamiseks :)

Lõppkokkuvõttes oli see igati väärt ja meeldejääv kogemus! Sai palju uusi tutvusi, maigu suhu Bulgaariast ja selle inimestest ning veedetud imeline humoorikas aeg Eesti delegatsiooniga (suur aitäh teile, Hana, Richard ja Terje!).

Richard:

Olgugi et me ühtegi auhinda ei võitnud, siis ei kahetse ma sugugi, et ma sinna võistlusele läksin. Konkursi tööd olid muljet avaldavad, näiteks jäid silma. 

* Kaamerate ja vibramootoritega seade, mis aitab pimedatel inimestel tunda, kui kaugel ja mis suunas takistus on;Richard* Kvantarvutuslikke simulatsioone tegev programm;
* Uus lennukitiiva otsa disain, mis on väidetavalt kütusesäästlikum kui praegused;
* Erinevad tehisintellekti kasutavad tööd (röntgenpiltide analüüsimiseks, erinevate ajurakkude tuvastamiseks, taimehaiguste tuvastamiseks jne).

Usun, et sain konkursilt kõvasti inspiratsiooni ning uusi tutvusi teadusest huvitatud inimestega.

Üldiselt oli Euroopa konkurss Eesti konkursiga üsna sarnane. Olgugi et Euroopa konkurss kestis pikemat aega, siis kõrvalisi külalisi oli konkursil palju vähem ning selle võrra oli konkurss vähem väsitav ning oli rohkem aega teistega rääkida ja nende töid uudistada.

Konkursi korraldus oli kohati natuke kaootiline, kuid lõpuks lahenes kõik ikkagi sujuvalt. Eks ma natuke olin üllatusteks valmis, arvestades, kuidas konkursi registreerimine ja muud asjad hilinesid, kuid üllatusi oli Bulgaarias tõesti palju.

Sofia oli tõesti ilus linn. Midagi erakordset küll linnast ei leia, kuid ilusaid ja võimsaid hooneid on seal hulgaliselt. Omaette vaatamisväärsus oli see, kui istusime pargipingil ning lihtsalt jälgisime, kuidas lapsed vanematega (ja ilma vanemateta) mängisid.

Igatahes oli reis väga lõbus ja nalja sai palju. Olen Meriliniga nõus, et paremat seltskonda ei oskaks soovida.