Uku Andreas Reigo avaldab, kuidas treenis „Rakett69“ võitmiseks vajalikku enesekontrolli

Noortele, kellele reaalained ei meeldi, ütleb „Rakett69“ viimase hooaja võitja Uku Andreas Reigo (17) , et ühest küljest ei peagi meeldima, tuleb tegeleda sellega, mis huvi pakub. Teisalt rõhutab ta, et vähemalt matemaatikast ei ole kellelgi edasistes õpingutes pääsu, erialast olenemata.

„Ükskõik, mida edasi õppima lähed, vähemalt kitsas matemaatika on ees ootamas,“ selgitab Tartu Miina Härma Gümnaasiumi 11. klassis õppiv Reigo ja toob näiteks psühholoogia, kus on tarvis koostada mudeleid ja hallata statistilisi andmeid. „Tahad sa või mitte, aga matemaatikat läheb tööriistana vaja, et saada aru kõigest muust.“ Kooli ülesanne on sealjuures aidata õpilasel saavutada mõistlik teadmiste tase, mis ei takistaks edasiõppimise plaane. „Kooliprogrammi mõte ei ole teha sinust tohutult head keemikut, füüsikut või matemaatikut,“ mõtestab noormees koolis käimise eesmärki.

Seda öeldes on Reigo ise üks neist eranditest, kes torkab silma, kuna demonstreeris „Rakett69“ juubelisaates läbivalt häid teadmisi oma lemmikainetes keemias ja füüsikas ning suutis kaamerate ees ja prožektorite valguses pingelistes olukordades hoida selget meelt. Kui reaalainete huvi seletab ta uudishimuga saada aru end ümbritsevast maailmast, siis huvitaval kombel on vibulasketrenn õpetanud säilitama igas olukorras kainet pead ja kiiret mõtlemist.

Noormees sattus vibulaskmise juurde üsna juhuslikult seitse aastat tagasi, mil filmist „Sõrmuste isand“ jättis kustumatu mälestuse haldjast vibulaskja Legolas. Nüüdseks on selle ala 7-kordse Eesti meistri jaoks vibulaskmine muutunud elu lahutamatuks osaks, ilma selleta ei oskaks enam olla. „Hea vibulaskja suudab juhtida oma mõtteid ja kontrollida emotsioone. Minu jaoks hakkab see taanduma meditatsiooniks või joogaks,“ selgitab Reigo ja lisab, et taoline trenn on muutnud teda rahulikumaks.

Peale vibulasketrenni harrastab Reigo ka rahvatantsu, mis paelub ennekõike ägeda seltskonnaga. „Puhtalt seal olemine kolm tundi nädalas on, mida hea meeleoluga oodata. Iga tüütu tegevuse juures meenutada, et jess, kahe päeva pärast saab tantsida!“ jutustab noormees.

Eelmisel aastal lõi Reigo klassivennaga noorematele õpilastele huviringi, kus nad räägivad igapäevateemadest, mis haakuvad koolis õpitavate reaalainetega. Näiteks on nad koos uurinud, mis on tõus ja mõõn ning kuidas need tekivad, hiljuti olid teemaks päikesepaneelid. „Olen tähele pannud, et teemade seletamine annab mulle endale palju sügava arusaama, see on lisaviis, kuidas õpin ka ise, kuidas kõik need asjad töötavad.“

Just jätkusuutliku energia nagu päikese- või tuuleenergia salvestamisega seonduvad probleemid on äratanud 11. klassi noormehes sügavama huvi energeetikavaldkonna vastu. Tagasihoidlikult märgib Reigo, et ei ole pädev neid probleeme süvitsi lahkama, kuid kirjeldab enda arusaama selgelt ja loogiliselt. Kuigi päikese- ja tuuleenergia tootmine levib üha enam ka tavatarbijaskonnas, aina rohkem võib märgata majade katustel päikesepaneele ning loodud on lausa päikese- ja tuuleenergia tootmisparke, siis on sedalaadi energia tootlus väga ebastabiilne. „Isegi parima tahtmise korral ei ole võimalik suures mastaabis puhtalt selliste variantide peale toetuda,“ märgib Reigo. Nimelt puudub efektiivne salvestusmehhanism, mis lahendaks energiakõikumise probleemi. „Ma loodan, et saan kord arendada energia salvestust, mis oleks odav, kiiresti reageeriv ega oleks suurte kadudega. See oleks super, kuigi ühes lahenduses seda kõike korraga loota oleks väga optimistlik.“

Kuigi noormehel on gümnaasiumi lõpetamiseni veel aasta aega, on „Rakett69“ võitmisega Reigole ülikoolikoht tagatud ning enda sõnul kaldub ta Tartu Ülikooli keemia, füüsika ja materjaliteaduse eriala poole. Kuna kõik kolm suunda huvitavad võrdselt, on tal praegu raske ainult ühe, teise või kolmanda kasuks otsustada. „Igaühel on oma võlud, kahetseksin väga, kui peaksin valima näiteks füüsika suuna ja jääksin ilma keemiast,“ selgitab ta ja möönab samas, et mõne aja pärast võivad ta eelistused muutuda. Praegu keskendub ta, nagu paljud eakaaslasedki, õppimisele distantsilt ning see on tekitanud hoopis rohkem vaba aega. „Saan kodust päris hästi asjad ära õpitud ja säästa iga päev tund aega edasi-tagasi sõitmisele.“ Siiski loodab ta, et epidemioloogiline olukord lähiajal leeveneb, sest seniks on pausil armastatud rahvatantsutrenn.

Autor: Sigrid Rajalo

Fotod: Postimees/Scanpix