Toidutehnoloog Anna Traksmaa

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses töötava Anna Traksmaa meelest on teadusega tegelemine alati huvitav: see annab võimaluse uurida erinevate toidutehnoloogiaga seotud protsesse, suhelda teadus- ja tööstuspartneritega, püstitada probleeme ja leida õigeid lahendusi, samuti töötada tipplaboris.

Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?

Lapsepõlves tahtsin olla arst. Mulle meeldis vaadata, kuidas arstitädi käis mind ja mu venda vaatamas ning seniajani mäletan, kuidas ta alati tähelepanelikult meie tervise kohta küsis ning kirjutas märkmed oma suurde ilusasse märkmikku. Mäletan, kui rahulikult ta rääkis ja kuidas peale arstitädi visiiti kiiresti paraneda tahtsime. Lisaks meeldisid mulle arstikabineti puhtus ja esteetika.

Kuidas sattusid teadusesse?

Lõpetasin Tallinna 53. keskkooli keemia süvaõppega klassi, õpetaja oli Vladimir Ossipov, keda peetakse üheks Eesti parimaks keemiaõpetajaks. Ta on mitu korda „aasta õpetajaks“ pärjatud ja ka presidendilt ordeni saanud. Tema õpetas meid iseseisvalt ja analüütiliselt mõtlema ning kirjandusega töötama.

Peale kooli astusin TTÜ Keemia- ja Materjalitehnoloogia teaduskonda ning valisin alates II kursusest bio- ja toiduainetetehnoloogia õppesuuna. Töötades mõni aeg peale magistriõpet analüütilises laboris, otsustasin sealsed rutiinsed analüüsid kõrvale jätta ning astusin doktoriõppesse. Samal ajal hakkasin juhtima projekti leivauuringutest, mis oli seotud minu doktoritöö teemaga.

Kas esialgsete ootustega võrreldes oled erialaselt jõudnud sinna, kuhu soovisid?

Usun, et jah. Vaadates lapsepõlves erinevaid ulmekaid või kriminaalfilme, tahtsin töötada sarnases tipplaboris või uuringukeskuses. Praegu töötangi Toidu- ja Fermentatsiooni Arenduskeskuses ja Tallinna Tehnikaülikoolis.

Miks soovitad noortel just selle eriala valida?

Teadusega tegeleda on alati väga huvitav ja see sisaldab palju väljakutseid. Tänu teadusele saad paljudest loodusnähtudest ning protsessidest rohkem aru. Rahvusvahelistel konverentsidel osalemine annab parema võimaluse oma saavutusi teistele kolleegidele tutvustada ning ka uusi ideid saada ja kogemusi vahetada.

Kuidas on sinu eriala seotud teiste valdkondadega?

Kuna minu eriala on eelkõige toidukeemia ja -tehnoloogia, siis on see seotud toiduvalmistamisel ja säilitamisel toimuvate protsesside uurimisega. Samas, kuna selleks uurimiseks on vaja teada, juurutada ja ka välja töötada või optimiseerida väga palju erinevaid meetodeid, töötame tihedas koostöös ka füüsikutega (uurides leiva kristallisatsiooniprotsesse röntgendifraktomeetria ja tuuma magnetresonantsi meetodite abil).
Mikroobide koosluse uurimisel tulevad kasuks ka mikrobioloogia ja geneetika teadmised ning oskused. Andmete statistilisel töötlemisel on vajalik ka matemaatika. Projekti juhtimisel on kasulik ja vajalik olla kursis majandusaspektidega.

Milline sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?

Kuna minu eriala on interdistsiplinaarne ehk erialadevaheline, on palju saavutusi seotud ka teiste valdkondadega – keemia, mikrobioloogia, geenitehnoloogia, biotehnoloogia, füüsika jt. Näiteks, mõned saavutused: 1) Leiva- ja piimatööstuses kasutatavad isoleeritud bakterite puhtad kultuurid juuretistes; 2) nimetaks ka kristallisatsiooniprotsesside uurimist, seletamist ja võimalusel peatamist, 3) pakkimine – steriilse ja vaakumpakendi väljatöötamine, et vältida või peatada mikroorganismide (kaasa arvatud ohtlike bakterite ja hallituse) arengut; 4) Arstiteadusega koostöös on uuritud ja välja selgitatud toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, kiudained, mineraalained) mõju organismile; 5) Gluteenivabade toodete tehnoloogia.

Millisele oma eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?

Soovin leida vastuse küsimusele, kuidas oleks võimalik ilma lisaainete või nende vähendatud kogusega valmistada kaua säilivat kvaliteetset toitu, mis oleks üheaegselt nii kasulik kui ka maitsev.

Millised on sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?

“Mulle meeldib töötada tipplaboris, uurida erinevate toidutehnoloogiatega seotud protsesse.”

Meeldib ka suhelda teadus- ja tööstuspartneritega, püstitada probleeme ja leida õigeid lahendusi. Juurutada või töötada välja uusi meetodeid nende protsesside uurimiseks.
Kuna loen Tehnikaülikoolis ja ka Maaülikoolis leivatehnoloogia loenguid, on tore jagada oma kogemusi teistega, seletada protsesse ja nähtusi üliõpilastele, saades ka ise palju targemaks.

Millega tegeled tööst vabal ajal?

Kõige rohkem aega veedan oma pere ja sõpradega. Mõni aeg tagasi tegelesin peotantsuga ning loodan sellega edaspidi ka jätkata. Kuna mind väga huvitavad ka humanitaarteadused, siis uurin palju kõigepealt vene, aga ka teiste slaavi keelte etümoloogiaga seotud kirjandust. Suure mõnuga loen palju psühholoogia raamatuid ja loomulikult ka ilukirjandust. Käin palju erinevatel kontsertidel ja kinos, tegelen käsitööga.

 

Fotod: erakogu, Pexels – CC litsents CC0.
Avaldatud: 13.09.2017