Seeneteadlane Leho Tedersoo

Tartu seeneteadlane Leho Tedersoo on lühikese aja jooksul saanud tunnustatud mükoloogiks üle kogu maailma – ta on rajanud oma töörühma ja muutnud selle ka rahvusvaheliseks. Loe, kuidas Leho jõudis teadusesse ning mis teda mükoloogia juures enim paelub.

Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?

Mäletan, et tahtsin saada metsavahiks, sest see töö tundus äge. Siis tuli võidelda metsavarastega ja sai elada loomade ja taimede keskel. Selles suunas inspireerisid mind ilmselt mõned telesaated.

Kuidas sattusid teadusesse?

Juba ülikooli tulles omasin huvi seente vastu. Kuna ma huvitavamat eriala bioloogia vallas ei leidnud, tegin lõputöö just sel teemal. Kui ma ülikooli astusin, oli 4-aastane bakalaureuseõpe ja tuli teha korralik töö ning bakalaureusetöö klassifitseeruski juba teadustööks, mille põhjal sai avaldatud esimene artikkel. Antud artiklit on tänaseks viidatud üle 200 korra. Umbes sel ajal mõistsingi, et seenemaailma avastamine uute metoodikatega ongi see asi, millega tahan süvenenumalt edasi tegeleda.

Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?

Esialgu tahtsin lihtsalt, et suudaks maailmale midagi lugemisväärset pakkuda, ent praegu tahan oma artikleid avaldada ka väga tunnustatud ajakirjades. Seega, teaduskarjäär on kujunenud üle ootuste hästi, seda kindlasti ka tänu motiveerivale juhendamisele ja teaduskeskkonnale. Praegu annan parima, et motiveerida omakorda ka oma tudengeid ja anda neile võimalus maailmatasemel teadustööks.

Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?

Ega ei soovitagi kõigil just seda eriala valida. Ootan vaid tudengeid, kellel on meil käsitletavate teemade vastu sügav huvi ja kes on valmis end pühendama. Paistab, et tänapäeva teaduses, kus konkurents on tohutu, lihtsalt teisiti edukaks ei saa. Selle eriala eelised, mida tudengid ka paljuski hindavad, on välitööde ja laboritööde tasakaal ja sellest tulenevad väga mitmekesised oskused; võimalus teha uurimustööd väljaspool Eestit suvalises maailma nurgas.

Kuidas on sinu eriala seotud teiste valdkondadega?

Bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia on väga tihedasti seotud taime-, seene- ja loomateadusega ning molekulaarbioloogiliste määramismeetoditega, mis omakorda eeldavad head arvuti tundmist ja isegi algtasemel programmeerimisoskust. Seejuures ma ise viimast ei valda.

Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?

Suurimad saavutused pärinevad 2014. aastast, kus mind valiti aasta parimaks teadlaseks ning kus õnnestus paotada ajakirja Science ust.

Milline sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?

Ma ei pürgi selles suunas, et muuta maailma paremaks. Minu eesmärk on, et inimesed mõistaks paremini enda ümber olevat keskkonda ja oskaksid seda hinnata.

Millisele sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?

Peamine eesmärk on leida keskkonnategurid, mis mõjutavad seente elurikkust globaalses mastaabis ning tuvastada, kas seente funktsioonid looduses on samasugused maailma eri paikades ja eri riikides.

Millised on sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?

Suurim väljakutse on sellise kitsa eriala toomine tippajakirjadesse ning see eriala teeb ka lihtsalt head meelt. Rahulolu valmistab ka tudengite koolitamine iseseisvalt mõtlevateks ja produktiivseteks teadlasteks.

Millega tegeled tööst vabal ajal?

Vabal ajal tegelen oma kaksikutest tütardega, käin palju metsas seeni korjamas ning tegelen puuviljandusega. Reisides meeldib siduda nii töö kui ka puhkus ehk matkata ja koguda teaduslikku materjali ka turistina.

 

Avaldatud: 17.08.2017