Gregor Randla, erilahenduste meister

Inimesele, kes arvutite köögipoolega kokku ei puutu, ei ütle sõna „termopasta“ just kuigi palju. Tegemist on ainega, mida elektroonikakomponentides kasutatakse kiireks soojuse hajutamiseks, näiteks arvutitel. Termopasta kasutamise esimese õppetunni sai Gregor Randla noorena praktilise tegevuse käigus: „Senini on meeles, kuidas puhastasin pere ainsat lauaarvutit ja eemaldasin protsessorilt selle jahutuse. Pärast kokku pannes, aga arvuti enam ei töötanud. Nii õppisingi, et protsessor vajab jahutamiseks termopastat. Paljud õppetunnid tegelikult ongi tulnud läbi ise katsetamise.“

Gregor on loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia (LTT) huviline noor, kelle kohta saab öelda – kes palju teeb, see palju ka jõuab. Miina Härma Gümnaasiumis õppides mahtus igapäevaselt tunniplaani täienduseks päevaste tegevuste hulka koorilaul, fotograafia, videotöötlus, jalg- ja korvpall. Huvi inseneeria vastu tekkis siis, kui sattus 2009. aastal osalema Tartu Ülikooli Teaduslaagris. Laagri programm ja tegevused olid köitvad ja innustasid nii väga, et noormees osales seal 5 järjestikusel aastal.

Järgmise justkui loogilise sammuna viis Gregori tee saatesse „Rakett 69“, kus ta saavutas 6. hooajal auväärse 2. koha. Saate finalistidel oli aega üks ööpäev, et ehitada ülimat täpsust nõudev Rube Goldbergi masin. Võidust jäi küll pisut puudu, kuid mõlemad finalistid pälvisid Skype Eesti, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja IT-Akadeemia eriauhinna - nädalane reis USAsse, Microsofti peakontorisse.

Saates saavutatud 2. koht oleks sillutanud otsetee nii mõnessegi ülikooli, kuid Gregor pidas oluliseks läbida kohustusliku kaitseväeteenistuse ning seejärel siirduda edasi õppima TalTech’i Tartu Kolledžisse - küberfüüsikaliste süsteemide õppesuunale. Eriala sai valitud just seetõttu, et see tundus väga praktiline. Samaaegselt sai Gregor ka kokku vana tuttavaga TÜ Teaduslaagrist, kes oli vahepeal asutanud MTÜ Spark Makerlabi, mis muuhulgas tegeles noorte seas teaduse populariseerimisega. Olles ise noorena saanud inspiratsiooni teaduslaagritest, tahtis Gregor seda emotsiooni edasi anda ka tulevastele põlvkondadele. Nii sai noortele tehtud erinevaid töötube ning leidurite ringe. Kooliga seoses sai samuti erinevaid verstaposte ületatud – kursusekaaslastega võideti 2 aastat järjest TalTechi poolt korraldatud inseneeriavõistlus Enginaator. 2020 aastal toimus võistlus COVID-i tõttu individuaalselt, kuid see ei heidutanud ega seganud mehhatroonika valdkonnas esimest kohta saavutamast. Ülikooli kaaslastega sai ka Robolahingu jaoks robot ehitatud, mille käigus õppis Gregor keevitama. Hetkel on valmimas robot uueks võistluseks, kuid selle kohta veel täpsemalt rääkida ei saa.

Praegu töötab Gregor ettevõttes nimega KVARK. „Mul on väga hea meel, et kogu teekond mind sellisesse ettevõttesse on toonud. Meie eesmärk on panna inimesi avastama ja katsetama, et nad ei võtaks end ümbritsevat iseenesestmõistetavalt ja seeläbi luua teaduspõhine maailm.“ KVARK-is on põhitööks loov ja väljakutseid pakkuv erilahenduste leiutamine, nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasemel. Gregor on aidatud muuseumitel luua uusi näitusi ja ka mõnel juhul toetanud neid visioonide ellu viimisel, luues atraktiivseid käed-külge lahendusi. Samuti on ta mõelnud välja ülesandeid Rakett 69 tarbeks. Olles ise saates osalenud, on eriti vahva välja mõelda ja luua uutele telesaate hooaegadele ülesandeid, mida osalejad lahendama hakkavad. 

Lisaks erilahenduste loomisele KVARKis, tegeleb Gregor ka hariduslike töötubade ja huviringidega, teeb lõbusaid ning õpetlikke teadusteatreid. Kõike seda , ikka selleks, et näidata, kui lahe on teadus ja et inseneeria on täis loovust. Olge hakkajad ning lööge Gregori tegemistes kaasa!

Tekst: Jaanus Sepp

Foto: erakogu