Getlyn Denks – sõbramehe ja kolleegi piiri on lihtne leida aga raske hoida

Tekst: Jonas Nahkor, fotod: Getlyn Denks, erakogu

Getlyn juhib viimased 7 aastat Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonda. Tema kogemuspagasisse mahub eelnevalt administraatoritöö Keskkonnaagentuuris kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemis ja sellele vastav erialane haridus. Kuidas õnnestub ühel oma ala niiöelda tehnilise taseme töötajal kasvada edasi oma valdkonna edasiarendajaks ja suunaleidjaks, seda tahan ma teada saada läbi käesoleva ametiloo. Getlynit varasemast põgusalt tundes tean, et see inimene pole oma ametisse poolkogemata juhtunud, vaid toidab oma arengut teadlikult ja mõõdetult.

Töö, mis avaldab mõjuGetlyn Denks

Esialgu võis olla see tänaseni kustumatu õues liikumise soov ja huvi looduse vastu, mis juhtis Getlynit keskkonnakaitse erialal ja hiljem inglise keelsel õppekaval keskkonnakorraldust õppima. Emaks saamisega käsikäes kogus ta nii magistripunkte kui ka kogemust oma esimesel erialasel töökohal Keskkonnaagentuuris. See töö tõestas, et ta saab läbi oma tegevuse midagi tõeliselt mõjutada.

Nimelt, kuna energeetikamaailmas kaubeldakse kasvuhoonegaaside heitkogustega, on vaja vastavaid tehinguid ja nende haldamiseks loodud IT-süsteeme ka hallata. Seda tööd, sealhulgas klientidega suhtlust, töögruppides osalemist, ettevõtete andmete kontrollimist ja IT süsteemides toimetamist sai Getlyn igapäevaselt kogeda. See töö andis arusaamise tootmisprotsessidest, eriti energeetikamaailmast, ning võimaldas teha koostööd ettevõtete keskkonnajuhtide ja riigiametnikega. Turg, millel kauplemine toimub, ei käivitunud alguses edukalt, kuid omab praegu väga olulist mõju Euroopas ja laiemalt.

„See töö haaras mind endasse. Ma nägin, missugune käegakatsutav tulemus on sellel tööl. Kui ettevõte varasemalt kasutas kivisütt sooja tootmiseks, siis vahetasid paljud selle näiteks puiduhakke või biogaasi vastu või parandasid oma soojatorustikku. Kvoot jääb ettevõttel sellisel juhul üle ja ta saab kvoodi müügist tulu teenida.“

Avalikus sektoris tekkis tunne, et seal on võimalik suuri asju teha. Kui avanes konkurss KeM kliima- ja kiirgusosakonna juhataja kohale, tundus olevat paras aeg arenguredelil samm edasi astuda.

Juhtiva ameti õppimine on väga väljakutsuv

Ministeeriumis töötamine toob kaasa ka veidi loteriilaadse olukorra, kus valimistsüklitega ja isegi nende vahel tuleb alati olla valmis muudatusteks juhtimises, ent tagada enda osakonna sees stabiilne töökeskkond. Poliitilise tasandiga suheldes tuleb ka väga tehnilisi küsimusi ja praktilisest erialasest kogemusest on tänaseks Getlynile väga palju abi olnud.

„Mul tuli lahti lasta enda erialasest kitsast tasemest, nö. oma beebist ja võtta oma hõlma alla ka teised teemad, mis osakonnas on. Ma tundsin, et pean sellest jagu saama, see on minu võimalus ennast tõestada. Välja ei paistnud ehk nii palju, see oli minu siseheitlus ning tänagi õpin ma igapäevaselt juurde.“

Getlyn Denks
Mitmekesiste huvide seast on tema elus olulisele kohale jäänud
vanamööbli restaureerimine ja igikestev spordilembus. Getlyn sattus
keskkonnakaitse erialale just läbi enda suure liikumishuvi.

Selleks, et konfliktseid teemasid lahendada (tuulepargid, põlevkivijaamad), tuleb pidevalt hoida tugevat dialoogi kõigi osapoolte vahel. Paljudes küsimustes tuleb hoomata looduskaitse-, sotsiaal-, ja kaitsevaldkonda.

„Me peame olema tiimimängijad. Kära, mis meedias tekib, toimub vahel avaliku ja kodanikuühiskonna vahel ja mõlemad võivad hoida oma tõde. Mõnikord toimub ühepoolne emotsioonide pealt tulistamine, millele teine siis kuidagi reageerida üritab. Tuleb alati mõista ka vastaspoole seisukohti, miks keegi nii arvab, nagu ta arvab.“

Selliseid üleminekuprobleeme, nagu me Ida-Virumaa ja energeetikasektoriga seoses kohtame, ei saa kiirustades lahendada.

„Kui mindi ühes Poola linnas kivisöelt taastuvenergiale üle, siis seal jäi 40 000 inimest töötuks. Praegu, 25 aastat hiljem, tegeletakse seal sama probleemiga. Oligi sotsiaalne tava, kus naine oli kodus ja mees kaevur ning nii põlvest põlve. Seda ei muuda kuudega ega aastatega. Võti on noortes, kelle valikuid saab palju rohkem mõjutada ja suunata.“

Kliimastreik oli teistlaadi raputav sündmus, kui mitmed muud parlamendiesised kogunemised. Seal osaledes nägin ma seda, kuidas koolinoored suurema kõrvalise abita tõesti ise korraldasid ja vedasid selle sündmuse käima. Noorte meelsust uurides ja paljude kohaletulnutega rääkides sain aru, et nende motivatsioon end kohale vedada ei ole teesklus ega kellegi suunatud, vaid vägagi autentne. Getlyni meelest on noorte kaasamine igati teretulnud...

„...kui noored mõistavad, miks nad seda teevad. Tark on noori dialoogi kaasata ja mitte alahinnata nende võimu ja võimalusi. Nemad mõjutavad juba 5 aasta jooksul seda maailma väga reaalselt ja nendega peab toimuma konstruktiivne dialoog.“Getlyn Denks

Getlyni retsept konfliki ennetamiseks ja suhtlusele aitamiseks sisaldab julgust, ausust ja avatud meelt.

„Kui minu partneril on vastandlik arvamus, siis kuskil peab tekkima meil arutelus kontakt. Meil on praegu üldsuses puudu oskusest kuulata teist osapoolt. Samas tuleb jääda ausaks ja mitte teeselda. Suur samm minu isiklikus arengus oli julgus seista oma arvamuse või seisukoha eest. Julgus öelda see välja isegi kui see minu vestluspartnerile ei meeldi.“

Oma osakonnas peab valitsema täielik usaldus

Osakonnajuhile tuleb väga palju tellimusi teistest majadest. Kui keegi ministritest läheb kohtuma, siis ta võib küsida ekspertarvamust ja taustainfot. Eksperdid teavad rohujuure tasandil oma teemat kõige paremini – osakonna juht õpib neilt ja omab suurt pilti. Kõige vastutusrikkamad on need olukorrad, kus teiste osapooltega laua taga sisendit andes vahel selg sirge hoida.

Getlyn Denks
Igapäevaselt võib Getlyni töö silmaga nähtav osa tähendada mikrofoni
rääkimist ja nagu öeldud – kas siis riigi või oma meeskonna seisukohtade
esindamist. Foto: Keskkonnaministeerium

„Kas me jääme oma seisukoha juurde või peame seda korrigeerima? Kui ma osakonda esindan, siis lähen ajama oma asja, toetudes oma ekspertidele ja usaldades neid täielikult. Vahel tuleb selleks ka vastuvoolu ujuda ja jääda kindlaks oma arvamusele. Usaldus meie osakonna sees peab olema väga tugev.“

Kas aga nende aastate vältel on tekkinud usalduskriise Getlyni enda meeskonnas?

„Ei. Ma tohutult hindan usaldust oma inimeste vahel. Juht saab kuulata oma inimesi ja olla nendega avatud. Minu jaoks on suur tunnustus, kui inimene jagab kasvõi killukesi oma eraelust ja julgeb neid jagada. Seda tuleb hoida – see on habras ja õrn – selle nimel tuleb tööd teha. See on üks suuremaid ülesandeid, mis mul juhina on. Kui usaldus on vastastikune, siis töökeskkond on samuti väga produktiivne.“

Getlyni jaoks oli ainuõige valik kasvada spetsialistist juhiks, mitte vastupidi. Temaga vestluse järel tundub mulle, et kesktaseme juhtimine seisnebki elementaarse suhteloogika valdamises ja järjepidevas tähelepanus oma meeskonna vastu. Ka ei vaata ta kuigi pingsalt uusi töökuutusi – mitmekülgsust ja õppimisvõimalusi pakub tänane veel piisavalt.