Šveitslanna uuris väikeste RNA-molekulide imevõimet
19-aastane šveitslanna Nina Chiara Kathe uuris oma meditsiini valdkonna projektis väikeste mittekodeerivate RNAde võimet vaigistada ehk välja lülitada antibiootikumide suhtes vastupanuvõimelised geenid. Tema töö pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi eripreemia, millega kaasneb võimalus veeta üks nädal Saksamaal Heidelbergis asuvas teaduskeskuses.
Koolitunnid olid neiule lihtsad ja nii oli tal palju vaba aega, et uurida huvipakkuvaid teemasid sügavamalt – näiteks lugeda teadusartikleid bioloogiast ja teistest loodusteadustest. Seda teadis ta enne, et antibiootikumidele vastupidavate bakterite arv kasvab murettekitava kiirusega, kuid kui ühes artiklis oli juttu sarnasest meetodist, mõtles ta seda katsetada ka kõnealuse probleemi lahendamiseks. „Pakkusin välja uue lähenemise, mis võtab sihtmärgiks just vastupidava osa geenist,“ ütles ta.
Nädalas laboritunde rohkem kui täiskasvanutel töötunde
Töö tulemused näitasid, et väikese mittekodeeriva RNA ehk sRNA molekul suudab geeni sees ära hoida selle proteiini tekke, mis muudab ta antibiootikumile vastupidavaks. „See tähendab, et antibiootikum muutus taas tõhusamaks, aga samas polnud sRNAde efektiivsus 100%, seega vajab meetod veel reguleerimist ja täiustamist,“ rääkis Kathe, kuid lisas, et vaatamata sellele tõestas tema töö, et sRNAd on võimalik rakendada bakterite antibiootikumiresistentsuse kõrvaldamisel.
Uurimistöö tegemiseks kulus Kathel umbes aasta – pool aastat võttis kirjanduse ja varasemate uuringutega tutvumine, viis nädalat (60 tundi nädalas) veetis ta laboris ja kaks kuud analüüsis tulemusi ning kirjutas töö kokku.
„Usun, et minu töö on päriselt kasulik ja sellega saab inimeste elu muuta. Tegin katseid küll laboris, aga näen, et seda meetodit saab kasutada ka kliiniliselt, et inimesi ravida,“ sõnas sel sügisel ülikooliõpinguid alustanud neiu.
Huvi on edu võti
Teadus paelub Kathet väga ja ta süveneb sellesse üha rohkem. Tema sooviks on saada biokeemia teadlaseks, et ühendada oma kaks suurt lemmikut – bioloogia ja keemia. „Olen väga uudishimulik ja teadus on hea platvorm uudishimu rahuldamiseks, sest saan liikuda üha edasi ja järjest uusi küsimusi tõstatada,“ selgitas ta.
Euroopa noorte teadlaste konkurss meeldis neiule väga, sest see andis võimaluse näha, mida teised teevad, ja millised on praegusel ajal olulised küsimused teistes valdkondades. „Asi ei ole enda võrdlemises teistega, vaid teiste lähenemiste ja aspektide, uute küsimustega tutvumises. See kõik on väga avardav,“ rääkis ta ja lisas, et kõik osalised olid huvitavad inimesed ning sarnane mõtteviis hõlbustas omavahelist tutvumist.
„Kui sul on huvi olemas, siis kasuta seda. Osale üritustel, leia inimesed, kes sind aitavad, ja ära lase end heidutada ega mõjutada neil, kel seda huvi pole,“ soovitas ta noortele, kel uurimistöö tegemine veel ees on.
Marii Kangur