Karolin: kosmos trumpab üle ulmekirjanduse

NASA astrofüüsiku ametist unistavat raketlast Karolin Lauda paelub kosmose puhul lõpmatus, veel avastamata valemid ja võimalused ning maapealse füüsikaga vastuolus olevad nähtused nagu horisontaalne vihm või teemantide rohkus.

Tänavu „Rakett69“ saates osalenud Tallinna Reaalkooli 10. klassi õpilane Karolin Laud nimetab astrofüüsikat enda hobiks. Nagu koorilaulugi. Järgmise aasta uurimustöö kavatseb ta teha EstCube’iga ning plaanib kooli kõrvalt õppida kosmoseteadust nii palju kui võimalik.

Karolin Laud
Karolin Tartu laulupeol 2019. aastal. Foto: erakogu

Karolini kirg kosmose vastu sai alguse lapsepõlves koos vanaisaga erinevaid raamatuid uurides. „Minu vanaisa Tõnis viis mind, mu õde ja venda kõikidesse muuseumidesse, mis ta Tallinnas leidis, luges meile igasuguseid raamatuid, näitas atlast, luges olümpiamängude ajalugu,“ selgitab Karolin. Tartust pärit neiu veetis venna ja kaksikõega vaheajad ja paljud nädalavahetused Tallinna-vanavanemate juures. „Vanaisa näitas meile, mida kõike on võimalik maailma kohta teada ja tänu sellele tekkis armastus õppimise vastu.“

Põhikoolis süvenes Karolini ja tema kaksikõe Karmeni huvi reaalainete vastu, mistõttu langetasid õed edasiõppimise valiku Tallinna reaalkooli kasuks ning kolisid pealinna iseseisva elu peale. Karolin tunnistab, et ei plaaninud minna Raketi-saatesse kohe 10. klassis. „Teadsin, et kunagi tahan proovida, aga ei julgenud veel.“ Kaks klassivenda veensid ta aga ära ning koos mindi proovima.

„Raketi-saadet olen jälginud korralikult 2. hooajast. Religioosselt lausa!“ naerab Karolin ja täpsustab, et laupäeva õhtud olid kindlalt saate vaatamisele pühendatud ning koos õega lahendasid nad ülesandeid kaasa. „Siis oli tunne, et ülesanded oleksid tehtavad, kui ise kohapeal olla ja kui oleks tiim.“ Tegelikkuses osutus telesaates ülesannete lahendamine põnevamakski, möönab neiu.

„Hullult meeldis! Meil vedas kohutavalt tiimiga – olime tugevad võistluse mõttes, kuid saime kiiresti ka sõpradeks,“ selgitab Karolin. Ta lisab, et tegelikult ühendas kõiki raketlasi armastus teaduse vastu, vanusevahed kadusid.

Kuigi siniste võistkond nägi eraldi vaeva meeskonnasisese töö sujuvuse tagamisega, selleks määrasid nad lausa nn sotsiaalseks kapteniks Kaspari, siis on Karolinile eredalt meelde jäänud ülesanne, mille lahendamisel nende tiimitöö lagunes koost. „Kui pidime raketikütuse kanistri ruumala mõõtma. Ei tea, miks meeskonnatöö lagunes.“ Seevastu neiu lemmikülesande lahendamisel sinised hiilgasid. „Noole kiiruse mõõtmine oli lahe ülesanne, see on selline, mille leiad enda füüsika õpikust, meie saime selle panna praktikasse. See oli ilus näide sellest, kuidas füüsikavalemid reaalses elus töötavad.“

Karolin hindas kõrgelt ka kohtunike toetavat suhtumist noortesse võistlejatesse. „See, kuidas nad käisid ülesannete vahel ja kaamerate taga meiega rääkimas, olid kui mentorid, andsid justkui füüsikatunde.“

Matemaatika ja füüsika on küll olnud Karolini lemmikained, kuid lisaks meeldivad talle ka võõrkeeled, kirjandus, kunst ja muusika. „Ma arvan, et kindlasti on lahe, kui leiad ühe asja, milles oled hea, aga huvi on kõige vastu olemas, näiteks ma loen palju raamatuid, erinevatel teemadel.“

Tulevastele raketlastele soovitab Karolin julgustuseks sõber, klassikaaslane või õde-vend saatesse kandideerimisele kaasa võtta. „Panete end koos kirja, lähete ja pusite seal ning kui veab, saate kõik saatesse.“  Kuigi iga saatega kasvas isu võidu järele, peab neiu olulisemaks, et oleks lihtsalt lõbus ning leiaks enda ellu sarnaste huvidega uusi sõpru. Mugavustsoonist välja astumine võib olla pelutav, kuid just nii avanevad uued võimalused. „Pean tunnistama, et oli hetki enne salvestamist, kus mõtlesin, et oli mul vaja siia ronida, aga see kogemus on ikkagi nii lahe! Kindlasti tasub võistlusele minna, isegi kui alguses võib hirmus tunduda.“

 

Autor: Sigrid Rajalo