Jaak Pärtel - huvitavate lahendusteni jõuab erinevate teemade kombineerimisel

Jaak Pärtel

Mina kirjutasin oma gümnaasiumi uurimistöö teemal „Tehisintellekti võimekus Eesti taimede määramisel“. Oma teemani jõudsin ma enda kahe huviala – looduse ja tehnoloogia – kombineerimisel. Koostasin töö kahes osas, millest esimeses võrdlesin kahte tehisõppe-põhist määramisrakendust: Pl@ntNeti ja Flora Incognitat loodusvaatluste andmebaasist eElurikkus pärit piltide alusel ning teises looduses teostatud vaatluste varal.

Sain töö tegemise käigus palju uusi ja huvitavaid kogemusi, alustades uurimistöö vormistamisest, teooriamaterjalide otsimisest kuni ajamahukate välitööde ja rahvusvaheliste teaduskontaktideni välja. Leidsin, et uuritud rakendused on tõhusad ning seda eriti just looduses teostatud vaatlustel taimede määramisel, kus mõlemad määrasid esimese pakkumisega taimeisendi liigini õigesti ligi 80% kordadest. Õiega taimede määramisel looduses olid rakendused eriti tublid: mõlema täpsus oli üle 85%. Lisaks uurimistööle tõlkisin Flora Incognita rakenduse eesti keelde.

Esitasin oma uurimistöö pärast selle kaitsmist koolis õpilaste uurimistööde riiklikule konkursile. Teadsin, et sellel võistlusel on konkurents väga tihe, osalejate arvgi oli üle 200 õpilase, kellest teise vooru pääses 55 tööd. Tahtsin oma töö kohta tagasisidet saada ja näha, millisel tasemel on see võrreldes teiste õpilasuurimustega. Samuti pakkus konkurss minu tööle kõlapinda, kahjuks jäävad paljud õpilaste gümnaasiumis tehtud uurimistööd vaid koolisiseseks avaldamiseks, kuigi nende tulemused võivad pakkuda palju ka kooliväliselt. Üldiselt on ülikoolide lõputööd internetist kättesaadavad, gümnaasiumi praktilised ja uurimistööd aga mitte. Lootsin, et läbi konkursi saab rohkem inimesi minu töö tulemustest teada.

Töö konkursile esitamine oli kõik ühes veebikeskkonnas ja seega väga mugav. Kui sain töö ära esitatud, siis oli see suur kergendus minu „uurimistöörallis“, sain natuke puhata terve aasta peas tiksunud projektist, vahepeal oli huvitav samal teemal alustada ingliskeelse teadusartikli kirjutamist. Nüüd jäi ainult oodata teise vooru jõudnute nimekirja.

Lootsin, et minu töö pääseb konkursi teise vooru, kuid sellegipoolest oli seda kinnitav e-kiri meeldivaks üllatuseks. Hakkasin mõtlema oma suulise esitluse peale, posterettekannet sel aastal vaja teha ei olnud. Õnneks olin oma tööd just esitlenud ka keskkonnaalaste uurimistööde konkursil, ehk mul oli slaidiesitluse ja selle juurde käiva teksti põhi olemas, sain oma senise esitluse kohandada konkursi tingimustele vastavaks. Mõtlesin ka ette vastuseid kõige tõenäolisematele küsimustele. Kindlasti oli abiks ka koolis toimunud uurimistöö kaitsmine, sest ka seal sain harjutada töö eesmärkide ja tulemuste kokkuvõtlikku esitamist komisjonile. Ettekandele eelneval päeval sai veel tehnilise testi käigus kõik vajaliku ära katsetada.

Kätte oli jõudnud 1. aprill, virtuaalse õpilaste teadusfestivali ettekannete päev, 15 minutit enne minu ettekande algust läks mul kodus elekter ära - aprillinali missugune. Olin päris närvis, aga saime arvuti ja ruuteri ettekande ajaks autoakude pealt tööle. See vahejuhtum ei andnud vähemalt enam aega ettekande enda pärast muretseda. Minu ettekande aeg oli kohe kell üheksa, päeva alguses. Rääkisin oma jutu komisjoniliikmetele ära ning vastasin nende küsimustele. Küsimusi ei tasu karta, nendega saab õpilane näidata oma teadmisi enda teema kohta, mitte keegi maailmas ei tea õpilase uurimistöö teemat ju temast endast paremini.

Olen aus, kui kirjutan, et konkursi I preemia koos eripreemiatega tulid mulle väga ootamatult. Mulle tundus, et minu töö oli küll põhjalik ja mahukas, kuid seda ei julgenud ma küll arvata, et see preemia vääriline oleks. Endiselt tundub natuke ebareaalne, et jagan klassiõe Eliis Grigoriga Eesti parimaid uurimistöösid.

Jaak Pärtel

Hugo Treffneri Gümnaasium