Mariliis Hinnu lahendab tuleviku meditsiini probleeme

Millised probleemid on meid ootamas tulevikus ning kuidas saame neid lahendada? Nendele küsimustele otsivad vastuseid ja võimalikke lahendusi Eesti teadlased koostöös rahvusvaheliste partneritega.

Meditsiin on meie igapäevaelu lahutamatu osa ning mõjutab meid kõiki suuremal või vähemalt määral. Meditsiiniga kaasnevad aga ka mitmesugused väljakutsed, nendest suurimaks on aina kasvav antibiootikumide liigkasutamine ning sellega kaasnev resistentsus. Olulisele probleemile aitavad lahendust leida Tartu Ülikooli teadlased ja doktorandid.

Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnoloogia doktorant Mariliis Hinnu töötab välja reporterbaktereid, mida kasutakse antibiootikumide uurimiseks. Reporterbakterid on laboris välja töötatud mikroobid, mida saab kasutada tööriistana erinevate toimete mõõtmiseks. Bakterid annavad toime tekkimisest teadlastele märku mõne nähtava signaali abi, tihti kasutatakse selleks UV kiirgust. Mariliisi väljatöötatud reporterbakterite eesmärgiks on uurida, kui hästi antibiootikum oma sihtmärgini jõuab. See võimaldab tulevikus nakkushaiguste ravi tõhusamalt planeerida. Aastakümneid kestnud antibiootikumide väärkasutamise tõttu ei leidu kahjuks üha sagedamini varasemalt lihtsasti ravitavale nakkushaigusele toimivaid ravimeid või  on ainsad toimivad ravimid ohtlike kõrvaltoimetega. Erinevaid antibiootikumide reporterbaktereid uuritakse nii katseklaasis kui ka erinevates nakkusmudelites.

Mariliisi sõnul on meditsiiniteadus väga põnev ja mitmekülgne, sest vaja on nii teadmisi, täpsust ja tähelepanelikkust, käelist koordinatsiooni kui ka loovat lähenemist. Ta teadis juba 5. klassis, et soovib töötada just selles valdkonnas. „Pidime koostama oma tuleviku CV ja kirjutasin sinna, et olen lõpetanud arstiteaduskonna cum laude ja olen ajukirurg. Kust ja kuna see tahtmine tuli, ma ei tea, sest ühtegi arsti sugulaste ja tuttavate seas polnud,“ selgitab Mariliis. Hiljem unistas ta arst-mikrobioloogi või arst-geneetiku ametist aga kuna arstiteaduse erialale saamiseks jäi pool punkti puudu, alustas ta õpinguid hoopis proviisori erialal. Peagi selgus, et ka ravimite valdkond on äärmiselt põnev. „Teadsin, et tahan jätkata teaduses ja peagi avanes võimalus jätkata doktorantuuris biomeditsiinitehnoloogias, kus minu uurimisvaldkond hõlmab kõiki varasemaid huve - baktereid, antibiootikume ja geenitehnoloogiat. Huvitaval kombel tegin oma keskkooli uurimistöö samas laboris, kus hetkel töötan.“

Biomeditsiinitehnoloogia
Helendavaks tehtud bakterid. Helenduse värv
sõltub antibiootikumi olemasolust.
Autor: Kadi Sagor

Laboritöös tuleb osata kasutada erinevat aparatuuri. Samuti on äärmiselt põnev näha enda katsete tulemusi – nende õnnestumine loob tohutut rahulolu ja mõnikord võivad need pakkuda ka üllatusi. Võimalus osaleda erinevatel kursustel ja konverentsidel üle kogu maailma enda täiendamiseks, tulemuste jagamiseks ning kontaktide loomiseks, on teadlaseelu üks väärtuseid. Näiteks käis Mariliis MIBEst Twinning projekti raames pool aastat Šveitsis Baselis kogemusi omandamas. „Sain uusi tööalaseid kogemusi ja teadmisi, kuid koroonapandeemia alguse tõttu jäi kahjuks kõige olulisem planeeritud töö - hiirte infektsioonikatsed - tegemata. Baselis õppisin kõige rohkem seda, mida saaks meie Tartu laboris paremini teha. Samas õppisin hindama ka asju, mis on meil juba väga hästi.“

Noor teadlane soovitab kõigil, kellel on võimalus, välismaale elama või õppima minna. Välismaal elamine annab lisaks mitmekülgset elukogemust: „väga palju sõltub inimestest, kes sinu ümber satuvad. Seega kui kolida välismaale üksi, siis tasub kohe hakata tegelema sotsiaalse võrgustiku loomisega ka väljaspool töö-, või õppekeskkonda. Kui on võimalik, siis võid proovida alguses teha seda lühiajaliselt, enne kui end mitmeks aastaks siduda,“ lisab noor teadlane. 
 

Autor: Margit Meiesaar
Toimetas: Mare Vahtre
Avaldatud: 1.10.2021

Käesolev artikkel on valminud MIBEst projekti toetusel (H2020-WIDESPREAD-2018-2020/GA nr: 857518)