Emakeele Seltsi noortesektsioon kutsub keeleõhtutele

24. Nov 2020

Sageli on inimestel tunne, et eesti keel ja õigekirjareeglid muutuvad kogu aeg ning see, mis koolis õpitud, on kas „ära muudetud“ või „vabaks lastud“. Tegelikult ei muutu aga eesti õigekirjareeglid sugugi nii sageli ning tihti on need keelendid, mille puhul arvatakse, et „need on vabaks lastud“ ikka vana reegli järgi kasutatavad.

Sageli on inimestel tunne, et eesti keel ja õigekirjareeglid muutuvad kogu aeg ning see, mis koolis õpitud, on kas „ära muudetud“ või „vabaks lastud“. Tegelikult ei muutu aga eesti õigekirjareeglid sugugi nii sageli ning tihti on need keelendid, mille puhul arvatakse, et „need on vabaks lastud“ ikka vana reegli järgi kasutatavad. Selle hooaja esimene keeleõhtu toimus kohapeal Tallinna ülikoolis, kuulda sai eesti keele professor Reili Argus ettekannet „Mis muutub kiiremini - kas keel või reeglid?“.

 

Sellel sügisel algab Emakeele Seltsi keeleõhtute hooaeg teisiti ning traditsiooniliste koosviibimiste asemel kutsutakse noori keeleteemadel kaasa mõtlema videoloenguid vaadates. Kuulda saab nii sellest, kuidas lapsed keelt omandavad, aga ka mitmekeelse pere keelepoliitikast, nimedest, kirjanduse uurimisest ja eesti keelest teaduses.

Emakeele Seltsi keeleõhtud on üks projekt, mille korraldamist toetati teaduse populariseerimise projektikonkursiga. Viiel järjestikusel nädalal ilmub igal kolmapäeval Facebooki lehel Emakeele Seltsi noortesektsiooni keeleõhtud üks keeleloeng. Videod aitas salvestada Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool. Esimesena saab kuulata eesti keele professori Reili Arguse loengut keeleomandamisest. Videoloengutega esinevad lisaks Tallinna Ülikooli üldkeeleteaduse professor Anna Verschik, kes räägib mitmekeelse perekonna keelepoliitikast, võrdleva kirjandusteaduse dotsent Ave Mattheus avab laiemalt kirjanduse uurimise temaatikat, eesti keele lektor Annika Hussar kõneleb nimeuurimisest ja eesnimedest ning vanemteadur Peep Nemvalts eesti keelest teaduses.

Keeleõhtute peamine eesmärk on tutvustada eesti keelega seotud uurimisteemasid ja –valdkondi, äratada noortes huvi keeleteaduslike probleemide vastu, edendada nii keeleerialade üliõpilaste ja keelehuviliste gümnaasiuminoorte kui ka kõigi keelehuviliste suhtlemist. Laiemalt on keeleõhtute eesmärk väärtustada eesti keele õppimist ja uurimist ning populariseerida humanitaarteadusi. Kuigi keeleõhtud on eelkõige suunatud noortele, ootame väga kuulama ka kõiki hingelt noori keelesõpru, on oluline, et võetakse aeg keeleteemadel arutleda,“ kommenteeris projekti juht Tallinna ülikooli keeleteaduse doktorant ja nooremteadur Andra Kütt.

Kui Emakeele Seltsi keelepäevad on enam kui pool sajandit olnud tähtsal kohal, on noortesektsiooni korraldatud keeleõhtud muutumas traditsiooniks. Esimene keeleõhtu Tallinnas toimus 2016. aastal. Keeleõhtud annavad võimaluse filoloogide akadeemiliseks suhtlemiseks ning täiendavad keelekalendrit ka üritusega, kuhu on oodatud kõik keelehuvilised.

Emakeele Selts on juba peaaegu sada aastat ühendanud eesti keele vastu huvi tundvaid, eelkõige akadeemilise taustaga inimesi. Olulise osa seltsi tegevusest moodustab keeleürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal, nii õpilastele kui ka juba keele alal töötavatele inimestele. Edaspidi soovime lähendada seltsi ja noori veelgi enam, noorteühenduse liikmed on teretulnud seltsi üritustele.