Posterettekanne - milleks ja kuidas?

Posterettekanded
Posterettekanded. Foto: erakogu

Posterettekanne (või stendiettekanne) on ettekande vorm, kus esitatakse kogu uurimistööd puudutav informatsioon postril. Stend või poster ei pea olema professionaalselt kujundatud ja trükitud, vaid võib olla tehtud ka käepäraste vahenditega. Postri koostamisel tuleb teha töö sisust lähtuvalt võimalikult kergesti loetav ja visuaalselt terviklik ettekanne, mida illustreerivad teemakohased fotod, joonised, teabegraafikud jms. Postri vorm peab tõmbama tähelepanu ning samas aitama esitatud teavet kui tervikut mõtestada. Kindlasti tuleb silmas pidada, et esmatähtis on esitatud teadustöö sisu, kujundus vaid täiendab seda.

Postri sisu koostamisel tuleb arvestada, et enamasti vaatavad seda inimesed, kes sinu uurimistööga tuttavad ei ole ning peavad stendiga tutvudes tööst ülevaate saama. Konkurssidel on sinu töö hindajate hulgas samuti neid, kes sinu uurimistööga varem tutvunud ei ole.

Posterettekanne peab sisaldama:

  • Töö autori(te) ja juhendaja(te) nimed
  • Sissejuhatus (lühiülevaade taustast, miks antud uuring tehti)
  • Töö eesmärgid (millistele probleemidele tööga lahendust otsitakse; hüpotees(id) või uurimisküsimus(ed), mida püütakse tõestada)
  • Meetodid (uurimismeetodi, -objekti või uuritavate iseloomustus, materjali kogumise metoodika ja kriteeriumid)
  • Tulemused (uurimuse põhitulemused, võimalusel viidetega graafikule ja/või joonisele) Tulemused on soovitatav esitada punktide kaupa, mitte pideva tekstina.
  • Töö järeldused ja/või kokkuvõte

Postri vorming

Postri vormistamine on suuresti autori maitse asi, kuid: 

  1. Seal olevat teksti peab olema võimalik lugeda vähemalt 1,5-2 meetri kauguselt. 
  2. Pealkirja minimaalne suurus peab olema vähemalt 72–76 punkti
  3. Alapealkirjad peavad tavalisest sisutekstist rohkem silma paistma, nende suurus sõltub põhiteksti suurusest. Põhiteksti kirja minimaalne suurus peab olema vähemalt 36-40 punkti.
  4. Põhitekst on soovitatav liigendada lõikudeks, oluliste tekstiosade/sõnade rõhutamiseks võib kasutada paksu kirja, kaldkirja või allajoonimist.
  5. Postri soovituslikud mõõdud on 84x120 cm (A0) või 70x100 cm. Sobib nii vertikaalne kui ka horisontaalne asend. 
  6. Postri külgmised ja alumine veeris võiks olla 3–4 cm. Ülemine veeris peaks olema neist 1–2 cm laiem. Sinna tuleks paigutada töö pealkiri ning selle alla om nimi, õppeasutus, osakond jms.

Kuna lugeja esmane kokkupuude tekstiga on visuaalne, siis posterettekande köitvuse, loetavuse ja mõistmise seisukohalt peab poster olema visuaalselt hästi tajutav. 

Hea poster:

  • ei sisalda mahukaid tekstiplokke;
  • ei ole ülepaisutatud graafikute ja joonistega; 
  • sisaldab pigem vähem, kuid selgelt ja löövalt esile toodud informatsiooni;
  • on kindla fookusega, kus teadustöös tehtud tähtsamad järeldused on esile tõstetud; 
  • on kirjutatud väikesetähelisena (sh pealkiri ja alapealkirjad) ning kasutatud on kirjastiile nagu Arial, Times New Roman või Century Schoolbook. Tekst on terviklik ega valgu laiali. Suurtähti tuleks vältida nii pealkirjas kui tekstis, sest nendega kirjutatud kiri on alati raskemini loetav.
  • Loe lähemalt hea postri tunnustest ka Signe Ivaski kokkuvõttest

Ole valmis oma teadustööst rääkima nii spetsialistile kui ka lihtsalt huvitatule, kes ei pruugi omada sügavaid teadmisi, kuid on valmis küsima selliseid küsimusi, millele ehk polegi nii kerge vastata. Näiteks “Miks sa sellise uurimistöö tegid?” või “Mida uut sa teada said võrreldes eelnevate uuringutega?”.