Mairi Tikerpalu jagab end teatri ja tarkvaraarenduse vahel

Laiemale avalikkusele sarjast „Õnne 13“ tuntud näitleja Mairi Tikerpalu kaitses nelja aasta eest informaatikas bakalaureusekraadi ning programmeerib teatritöö kõrvalt elektriinseneridele tarkvara.

Tikerpalu tunnistab ka ise, et näitlemine ja koodikirjutamine on üsna tavapäratu kooslus. „Esimestel aastatel, kui kirjutasin päeval koodi, tabasin end aeg-ajalt mõtlemast, et kellel seda teatrit vaja on, IT muudab elusid ja aitab edasi! Õhtul teatriproovis mõtlesin, et mis IT! Teater toidab hinge, ilma selleta ei saa!“ räägib Tikerpalu naerdes. Nüüd on ümberlülitumine lihtsamaks muutunud ning enda jaoks on ta mõtestanud mõlemad vajalike tegevustena.

Otsuse juured minna õppima IT-d, ulatuvad välja kooliaega. „Keskkoolis olid reaal- ja humanitaarpool minus mõlemad olemas,“ selgitab naine, kelle lemmikained olid matemaatika, kirjandus ja ajalugu. Lemmikaine kujunemisel on tema sõnul suur roll õpetajal. Matemaatika hakkas Tikerpalu jaoks „särama“ 5. või 6. klassis, kui klassi ette astus noor asendusõpetaja. „Ta oli nii kihvt! Sain temalt nii palju innustust rohkem pingutada. Mida rohkem pingutad, seda rohkem tunned sellest rõõmu.“ Matemaatikasse suhtub Tikerpalu kui mõtlemise treeningusse. Ta möönab, et kuigi täiskasvanu elus ei pruugi näiteks integraale tarvis minna, siis nende lahendamine õpetab looma seoseid, mis on vajalik oskus igal alal.

Pärast Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja eriala lõpetamist töötas Tikerpalu mitu aastat vabakutselise näitlejana, osaledes eri teatriprojektides üle Eesti. Seetõttu kujunes tal teatrimaastikust kiiresti hea ülevaade. „Hakkasin mõtlema, mida on elul veel minu jaoks. Reaalpool minus hakkas mind kummitama,“ räägib näitlejanna. Lisaks tekkis soov omandada praktilisi oskusi ning kuna infotehnoloogia ümbritseb meid igapäevaselt, küpseski plaan uurida lähemalt, kuidas just see valdkond toimib. „Kuidas Skype töötab või kuidas veebilehti tehakse,“ selgitab ta ja lisab naerdes, et Skype’i toimimist ta detailideni selgeks ei saanud, küll aga omandas loodetud praktilised oskused. Proeksperdi tarkvaraarendajana programmeerib ta parasjagu sagedusmuundurite seadistamiseks mõeldud arvutiprogrammi. Tegu on inseneridele mõeldud spetsiifilise nišitootega, millel on kasutajaid üle maailma.

Koodikirjutaja töö selgitamiseks kasutab naine maja ehitamise paralleeli. „Protsess on sama: kõigepealt mõtled, kellele ja mida ehitad, kas see on elumaja, kontorihoone või tehas. Siis on disainimine, projekteerimine ja siis ehitamine tiimides. Keegi ehitab akna, keegi seina ja lõpuks pannakse kõik kokku.“ Kõige rohkem hindabki Tikerpalu IT töö juures koodi kirjutamise tulemust, sest see näitab, kuidas justkui mitte millestki on loodud midagi. „Alguses ei ole midagi, siis hakkad kirjutama, programm saab valmis ja asi töötab! Saab nuppude peale vajutada ja miski liigub. Senimaani naudin seda ja sa tead, et see on sinu tehtud!“

Tagasi kooliajale mõeldes meenutab naine tunnet, mis eelnes edasiõppimise otsusele. „Kuhu ma lähen, mis minust saab, see justkui dikteerib kogu mu edasise elu, see tundus nii elumuutev valik.“ Hiljem aga tabas teda arusaam, et see hirm on alusetu. „Ei maksa karta, et rong sõidab ära ja sa jääd maha, võib vabalt katsetada üht ja teist eriala. Kunagi ei ole hilja eriala vahetada.“

 

Fotode allikas: erakogu
Artikli autor: Sigrid Rajalo
Avaldatud: 23.12.2020