Kaisa Hansen – „igaüks võib olla maailmamuutja“

Viimase kuue aasta jooksul on Kaisa omal initsiatiivil väga mitmesuguseid algatusi ellu viinud. Tema huvi innovatsiooni, ringmajanduse ja iduettevõtluse vastu sai alguse Tartu ülikoolis majandusteadust õppides ning erinevates tudengiorganisatsioonides tegutsedes. Igatsedes võimalikult praktilist kogemust, on ta õppinduki peamiselt tegutsedes. Vajalikud oskused ja süvateadmised on ta ise juurde otsinud, läbides erinevaid koolitusi ja arenguprogramme.

Kaisa on alati huvi tundnud selle vastu, ​kuidas asju paremini ning efektiivsemalt teha ning milline majandusmudel tegelikult ühiskonnale kasumlik oleks. Seetõttu on ta läbinud enam kui ​20 arenguprogrammi ja koolitust ​nendes riikides, mis on oma arengu poolest eeskujuks kogu ülejäänud maailmale (Holland, Taani, Šveits, Suurbritannia jt). Lisaks on tema silmaringi avardanud ​õpingud Saksamaal, kus innovatsioon ja ettevõtlus​ on juba varajases faasis haridusprogrammi põimitud. Tänu omandatud teadmistele ja kogemustele on ta viimase aasta jooksul ise käivitanud ​2 start-up’i, ühe MTÜ ning läbinud erinevaid ​idu-ettevõtetele mõeldud ​arenguprogramme (nt Ajujaht, STARTER, Negavatt, Climate Launchpad jt).

Plastiku asendamine puiduga kohas, kus ei oskaks oodata

Kaisa esimene start-up 3Cular tegeleb ressursside tõhusa kasutuse ja neile uuendusliku tehnoloogia abil uue väärtuse andmisega. Selleks arendavad nad saepurul põhinevat materjali, mille abil saab kolmemõõtmelisena mitmesuguseid keerulisi tooteid printida. Lisaks arendavad nad välja materjali kasutamist võimaldava ekstruuderi.

3Cular Garage48 häkatonil
3Culari teekond algas mullu oktoobris Garage48 häkatonil osalemise ja
selle võitmisega. See tagas otsepääsu äriideede konkursi «Ajujaht»
parima 30 idee sekka. Üks arenguprogramm viis teiseni. Teguderohke
esimese aasta tõmbas kokku novembri alguses Šotimaal Edinburghis
toimunud rohetehnoloogia äriideede võistluse «ClimateLaunchpad»
finaal, kus saavutati koht TOP10 seas

"3D printimine on muutunud üha tavapärasemaks toodete loomise ja parandamise meetodiks. Printimismaterjalina kasutatakse aga umbes 80% ulatuses plasti. Meie tahame selle asendada loodussäästliku puidu baasil toodetud materjaliga, mis aitaks peale saepuru väärindamise vähendada ka plasti kasutust," tutvustab Kaisa.

Igasuguse jääkmaterjali taasväärindamises on suur potentsiaal, mis aitab kaasa uute ettevõtete ja toodete loomisele ning mille positiivne mõju ja eluiga ulatuvad aastakümneteni.

Rohetehnoloogia versus digi-ettevõtlus

Lisaks rohetehnoloogial ja ringmajandusel põhinevale start-up’ile 3cular, käivitas Kaisa eelmise aasta septembris koos Egle Truskaga  (tiimiga liitus hiljuti ka Marie Udam) IT valdkonda kuuluva iduettevõtte CompAct. Kuna praegu läbib Kaisa teist hooaega järjest ka Ajujahi äriideede võistlust ja arenguprogrammi, siis annab see hea võrdluse, kui lihtne või keeruline on vedada füüsilist toodet versus digi-toodet arendavat start-upi.

Rääkides roheteemadest ja keskkonnahoiust seisneb kõige suurem väljakutse aga selles, kuidas inimeste harjumusi muuta. Ökoloogilise jalajälje kalkulaator ei oma piisavat mõju, kuna seda kasutatakse enamasti vaid korra ning otseseid suuniseid sealt ei anta. Töö juures või kontoris veedame aga kolmandiku oma ööpäevast ning seal kujundatud harjumused kannab inimene lõpuks ka koju.

Kaisa Hansen
“Esmalt on oluline oma oma idee turul valideerida ehk saada kinnitust, et
lahendad päris probleemi, mis inimestele korda läheb”. Fotod: Kaisa Hansen,
isiklik kogu.

CompAct pakub veebipõhist lahendust, mis aitab ettevõttes luua ressursisäästliku töökultuuri. Esialgu on loomisel chatbot, mis pakub töötajatele väljakutseid ja meeldetuletusi keskkonnasäästlikuks käitumiseks. Tänu sellele hoiab ettevõte kokku nii kulusid kui ressursse ning loob endast positiivse kuvandi.

Huvi keerleb ringmajanduse ümber

“Ringmajandus on näiteks Hollandis, Taanis ja Soomes olnud pikki aastaid suure tähelepanu all. Selle keskmes on ressursside tõhus kasutamine ja vastutustundlik majandamine. Õnneks hakatakse nüüd ka Eestis (Euroopa Liidu üleskutsel) ringmajanduse strateegiat arendama.“

Välismaal koolitustel käies nägi Kaisa, et ka Eesti vajab oma ringmajanduse ühingut. Nii loodigi koos Mayri Tiidoga esimene taoline organisatsioon Eestis - Circular Economy Estonia. “Meie esmaseks eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine ning ringmajanduse temaatika põimimine kõikidesse Eesti arenguprogrammidesse ja inkubaatoritesse (nt Ajujahti, Prototroni ja Negavatti). Teine suur sihtrühm on õpilasfirmad.“

„Esmalt peavad inimesed kursis olema, mis maailmas toimub, millised on parimad praktikad ja edulood. Kõige elulisem ja parem on aga see, kui ettevõtjad tulevad oma väljakutsega ja loovad koostöös tudengite ning ekspertidega oma tootele uusi funktsioone või leiavad uusi viise protsesside optimeerimiseks ning ärimudeli innoveerimiseks”.

Väärtuspakkumine on sel juhul mitmetahuline: ettevõtted saavad võimaluse leida koostöös andekate tudengite ja ekspertidega innovaatilisi lahendusi oma ärimudeli uuendamiseks, tootmisprotsesside optimeerimiseks ning uute toodete ja teenuste loomiseks. Tudengid ja noored professionaalid omandavad praktilised oskused ja teadmised ringmajandusest, vastutustundlikust ettevõtlusest ja tuleviku väljavaadetest ning saavad unikaalse võimaluse töötada välja lahendusi koos vastava ala ekspertide ning ärijuhtidega. Tekkinud sünergia loob soodsa pinnase innovatsiooni ja uute vastutustundlike ettevõtete sünniks, teadlike liidrite kasvuks ning arusaama, milliseid hüvesid ringmajandus ja öko-innovatsioon pakuvad ühiskonnale tervikuna.

Kuidas aktiveerida maailmamuutjaid?

Jaanuari alguses alustas Kaisa tööd TalTech Mektory Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses, kus juhib uusettevõtluse osakonda ning koordineerib kevadel valmivat avaliku prototüüpimiskeskuse ja 250-le ruutmeetrile loodava avatud koostööala loomist. Lisaks korraldatakse tudengitele ja õppuritele mõeldud start-up programmi STARTERtallinn, mis aitab loodavad ideed toimivateks ärimudeliteks realiseerida. “Minu eesmärgiks on see, et loodavad idud päriselt ühiskonnas leiduvaid probleeme lahendaksid, positiivset mõju looksid ning ka pärast programmi lõppu edasi tegutseksid”. Kevadel valmiv töökoda ja koostööala luuaksegi äriideede edasiarendamiseks, prototüüpide ehitamiseks ning sihtrühmade vahelise koostöö soodustamiseks.

Enne oma algatuste loomist tegutses Kaisa Tartus asuvas DD Akadeemias ning vabatahtlikuna mitmete teiste organisatsioonide juures. DD Akadeemia eesmärgiks on praktiliste meetodite ja koolituste abil julgustada tudengeid suurelt mõtlema, oma algatusi ellu viima ning iduettevõtlusega tegelema. Kindlasti tasub juba õpingute ajal ise aktiivne olla ning erinevate organisatsioonide tegevusse panustada. Tudengi jaoks on tema panus näiteks häkatonil või ettevõtluskiirendis tihti tasustamata, kuid oma tee leidmiseks tulebki teha ka palju vabatahtlikku töö. Edu uute asjade algatajatele!

 

Tekst: Jonas Nahkor
Fotod: Kaisa Hansen erakogu, päisefoto: Andrew Yardley on Unsplash
Avaldatud: 28.02.2020