Art Villem Adojaan uuris kalakajakaid

Art Villem ja loodushuvi

Art Villem on tänu loodushuvile tegelenud palju kalapüügiga, käinud laagrites ja kalastustrennis. Kaks aastat on ta osalenud ka Matsalu rahvuspargis Kakrarahul välitöödel ning rõngastanud kalakajakaid. Välitöö hakkas noormehele niivõrd meeldima, et ta soovis teada, mida kogutud andmetega edasi tehakse. „Ma aitasin tudengitel küll kajakatelt vereproove võtta, aga ei teadnud, mida nendega edasi tehakse,“ täpsustab ta enda huvi teket.

Välitööde ajal sai Art Villem tuttavaks ka Maaülikooli teadlase Kalev Rattisega, kellega sai põgusalt uurimistöö teemat juba ka arutatud. Lisaks aitas noormeest isa, kes olles ise ülikoolis ornitoloogiat õppinud, aitas pojal kokku saada Tartu Ülikooli selle ala teadlastega.
Olles saanud kokku erinevate teadlastega, teadis noormees täpselt, millest oma uurimistööd teha: „Mina tahtsin oma uurimustööd teha kindlasti seoses oma välitööga nii, et saaksin enda kogutud pärast laboris analüüsida,“ sõnab ta, „pigem oli küsimus selles, et kuidas seda teemat sõnastada. Välitööl tegin paljusid erinevaid asju: rõngastasin poegi ja vanalinde, märgistasin mune, märgistasin pesi, tegin vaatlusi ja pildistasin kajakate nokkasid ja jalgu etaloni taustal.“ Ta lisab, et soovis töö käigus teada saada, kas lindude noka ja jalgade värvus on seotud pesitsusedukusega.

Uurimistöö kirjutamine

Art Villemi uurimustöö algas juba eelmisel kevadel, kui ta oli taaskord Kakrarahul rõngastamas. „Pildistasin seal kajakate nokkasid ja jalgu kindla metoodika järgi. Nii saan oma kogutuid andmeid võrrelda varem kogutud andmetega.“ Sügisel ja talvel on ta tegelenud laboris piltide töötlusega spetsiaalse tarkvara abil ning lugenud selle teema kohta käivat kirjandust.
„Kirjandust on siiski üsna vähe,“ täpsustab ta, „eesti keeles on ainult paar selle teemaga seotud artiklit. Olen ka juhendaja antud inglise keelset kirjandust lugenud.“

Noor uurija on praeguseks osaliselt andmete töötlemisega lõpule jõudnud, kuid lisab, et kirjatööga peab veel edasi tegelema.
Olenemata sellest, et töö ei ole veel valminud, on ta juba palju õppinud: „Sain teada, et mulle meeldib rohkem välitöö, kui pärastine arvutianalüüs. Õppisin veel seda, et välitöödel on väga tähtis enne plaanid paika panna, muidu on hiljem keeruline andmetest midagi välja lugeda.“ Ta lisab, et välitööd on talle looduse kohta väga palju õpetanud: „Plaanin sel aastal kindlasti kolmandat korda välitöödele minna.“
Art Villem plaanib tulevikus saada bioloogiks ning on uurimistöö käigus saanud juurde indu ja kindlust, et see on ala, mis talle meeldiks ja sobiks.  „Praegu huvitavad mind looduses kõige rohkem linnud. Mitte ainult merelinnud, vaid kõik linnud. Käin teist aastat loodusmajas ornitoloogiaringis. Varem olen sama vaimustatud olnud ka kaladest, sellepärast ei oska praegu arvata, milline eluslooduse osa mulle keskkooli lõpus huvi pakub,“ arutleb õpilane.

 

Juhendaja Karl Pütsepp: Bioloogias on kõige aluseks huvi elusolendite vastu. See osutub määravaks, siit saab kõik alguse. Mõned liiguvad lindude ja liblikate juurest edasi, kasutades neid vaid mingite protsesside näitlikustamiseks või üldiste järelduste tegemiseks, teised uurivad konkreetsete liikide bioloogiat. Art Villemis on olemas huvi, tal on olemas teadmised. Võib öelda, et seeme on mullas. Sobivate idanemistingimuste korral on tal potentsiaal saada suureks bioloogiks.

 

Intervjuu Art Villemiga on valminud 2015. a kevadel