Miks võib bakterite hulk peale käte pesu hoopis tõusta?
Tere, julge uudishimulik!
Oled leidnud üles ühe kümnest "MIKS" küsimusest. Otsi Keitlini teadustööst vastus ja võida Imelise Teaduse kuue kuu tellimus.
"Käte pesemise mõju inimese nahal olevate bakterite arvukusele Rocca al Mare Kooli 11. klassi õpilaste näitel"
(Keitlin Pirn, Rocca al Mare Kool, juhendaja Inga Sarand ja Kristel Mäekask)
Inimesed puutuvad iga päev kokku erinevate mikroorganismidega, kes satuvad inimese käenahale. Käte pesemine on üks lihtsamaid viise kuidas kaitsa ennast potentsiaalselt ohtlike bakterite eest.
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada kas ja kuidas mõjutab käte pesemine seebiga bakterite arvukust inimese kätel Rocca al Mare Kooli 11. klassi õpilaste näitel. Samuti oli eesmärgiks uurida millised bakterid on ka käte pesemise järgselt uuritavate nahalt leitavad.
Uurimistöö käigus koguti 20 uuritava kätelt proove agar-söötmele enne ja pärast käte pesemist Rocca al Mare Koolis kasutusel oleva seebiga. Proovidel moodustusid kolooniad, mis loendati üles ning hinnati kuidas mõjutas käte pesemine käenahal olevate bakterite arvukust. Tuvastati ka erinevusi poiste ja tüdrukute kätel leiduvate bakterite arvukuse muutumises. Leiti, et käte pesemine seebiga aitab vähendada seal leiduvate bakterite hulka ligi 24% võrra. Kuid esinesid ka juhud, kus bakterite hulk pärast käte pesemist tõusis, mis oli arvatavasti põhjusel, et käte pesemisel avanevad nahapoorid ning sealsed bakterid võivad sattuda naha välispinnale. Teine põhjus võib olla see, et mustad käed olid kuivad ja pestud käed niisked ja bakterid tardusid agarile paremini.
Bakterite liigi määramine õnnestus viie proovi puhul, ühel juhul suudeti tuvastada bakter perekonna tasemel. Tuvastatud proovide hulgas oli nii patogeenseid bakteried (Bacillus cereus) kui ka opurtunistlike patogeene (Staphylococcus epidermis, Staphylococcus warneri). Opurtunislike patogeenide näol leiti ka baktereid, mis on inimese normaalse mikrofloora osa.
Tulevikus võiks sarnast uurimust läbi viia rohkemate proovide võtmise abil. Näiteks võetakse proov enne käte pesemist, vahetult pärast käte pesemist, 30 minutit pärast käte pesemist ja üks tund pärast käte pesemist. Sellise uurimuse puhul saaks ka hinnata, mis aja jooksul pärast käte pesemist hakkab naha mikrofloora hulgaline koosseis taastuma.
Samuti oleks huvitav, kui saaks määrata kõikide bakterite liik, mis kasvasid kolooniatest nii enne kui ka pärast käte pesemist võetud proovidelt. Sellisel juhul saaks hinnata, millised bakteriliigid käte pesemise tulemusena nahalt kaovad.
Kuidas loosis osaleda?
I võimalus
- Leia küsimus üles hoopis @Miks.ee Instagramist
- Leia vastus eelpool olevast teadustöö kokkuvõttest
- Kommenteeri vastus Instagrami pildi alla
- Märgi 3 sõpra
- Hakka @Miks.ee Instagrami jälgijaks
II võimalus
- Leia vastus allpool olevast teadustöö kokkuvõttest.
- Salvesta või tee screenshot vastuse põhjast
- Kirjuta küsimuse vastus screenshoti punktiirile
- Lisa vastus Instagrami storysse
- Märgi storys ära @miks.ee Instagrami konto, et me su üles leiaksime
- Jälgi meid Instagramis: @miks.ee
- Lisapunktide saamiseks märgi ära oma kaks uudishimulikku sõpra!
Leia ülejäänud küsimused kampaania pealehelt.
Kampaania "Julge olla uudishimulik!" näitab, et uudishimul on edasiviiv jõud. Nii nagu avastusrõõm viib silmapaistvate tegudeni, viivad meie "MIKS?" küsimused põnevate auhindadeni. Ära unusta vaadata ka õpilaste teadusfestivali - parimaid uurimistöid saab jälgida 1. aprillil Miks.ee lehel.
*Kampaania kestab 13. aprillini. Auhinnad loosime välja 16. aprillil. Kõikide võitjatega võetakse ühendust.
** Tegemist on õpilaste poolt tehtud töödega ning neid ei saa käsitleda samaväärselt teadlaste poolt tehtud teadustööga.