Karel uuris Saaremaa haugide pikkust

Haug on kõige laialdasema levikuga kalaliik Eestis. Teda leidub nii vooluvetes, rannikumeres kui ka tiikides, mistõttu võib haugi pidada ka ühe kõige suurema levilaga kalaliigiks maailmas. Nagu teame, toob kliima soojenemine endaga kaasa erinevaid muutusi, mis mõjutavad loomade elukeskkonda. Seetõttu uuris Karel Järsk lähemalt, kuidas on haugide pikkus muutunud viimase ligi kolmekümne aasta jooksul.

Kliima soojenemisest tulenev veekogude soojenemise, veetaseme tõus ning lühenenud talv võivad olla paljudele kalaliikidele kahjulikud. Haugidele võivad sellised muutused osutuda aga soodsaks. Kuidas täpsemalt? Just selle võttis Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlane enda uurimistöö eesmärgiks.

Uurimistöö raames analüüsis Karel haugide kasvukiirust. Selle käigus võrdles ta 1994. aastal Väinamerest ja 2021. aastal Saaremaalt saadud haugide tagasiarvutatud pikkusi. Analüüsi tulemusena selgus, et uurimise all olnud haugide aastaklasside jaotus oli sarnane, kuid Saaremaal olid emaskalad pikemad ja raskemad kui samavanused isaskalad. Mõlema aasta tagasiarvutatud pikkuste valimil esines normaaljaotus kuni kuuenda aasta vanuseni. Samas tegi ta kindlaks, et tänapäeva Saaremaa haugid on kuni selle vanuseni pikemad kui 1994. aasta Väinamere omad.

Noor uurija osales enda uurimistööga ka kevadel aset leidnud õpilaste teadusfestivalil Eesti Rahva Muuseumis, mille raames toimus muuhulgas õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voor. Otsus osaleda konkursil tuli tema sõnul kiiresti: “Minu töö juhendajad Mart Mölder ja Inge Vahter seadsid juba töö planeerimise alguses sihi konkursile jõudmise. Kui kord juba tööd tegema hakata, tuleb see ette võtta korralikult ning piisavalt vaeva näha,” selgitas ta. Osalemisest festivalil jäid talle väga positiivsed muljed, uued kogemused seoses postri koostamise ja esitlemisega kuulajatele. Kareli silmapaistvat tööd tunnustati Eesti Meremuuseumi eriauhinnaga, samuti sai ta võimaluse esindada Eestit suvel toimunud Wildlife Research Week üritusel Šveitsis.

Nädala jooksul uuris Karel Šveitsis koos enda meeskonnaga liblikaid ning maastiku mõju nende mitmekesisusele. Liblikad olid valitud uurimisobjektiks, kuna nad on heaks maakasutuse ja väetiste kasutamise indikaatoriks - juba väikesed muutused liblikate elukeskkonnas võivavad mõjutada nende elu oluliselt. Uurimistöö analüüs viidi läbi 12-l erineval proovivõtukohal kokku 361-l liblikal. Töö tulemusega selgus, et liblikad eelistavad elupaikadena niite ning vähem karjamaid. Lisaks tehti kindlaks, et vähema hulga väetiste kasutamine soodustab liblikate mitmekesisuse suurenemist ja indiviidide arvukust. Seega on oluline, et riiklikud regulatsioonid seisaksid hea bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eest.

Kareli jaoks oli osalemine teadusnädalal vaieldamatult meeldejääv – kui reisi jooksul koges ta mitmeid asju esmakordselt, tundis ta enda Šveitsi jõudes juba kindlamalt. “Juba rongiga sihtkohta sõites tekkis koos teiste osalejatega vestlusgrupp ja saime omavahel tuttavaks,” rääkis Karel. Üritusel osalejatele oli uurimisel välja pakutud 4 teemat, mille vahel sai endale meelepärase valida. “Valisin endale liblikate teema, sellega võib igati rahul olla,” lisas ta. Päevad algasid andmete kogumisega erinevatel põldudel - läbi uuriti 150 meetri pikkune joon ning kinni püüti liblikad 5 meetri raadiuses. Abiks olid toetavad grupijuhid, kes hoidsid üleval nii meeskonna vaimu ning aitasid suunata uurimistööde õigele rajale. “Grupijuhid olid meiega väga aktiivselt kaasas ning tekkis tunne, nagu oleksid olnud osa meie meeskonnast,” lisas Karel.

ÕTK
Kareli uuritav liblikas.
Foto: erakogu

Ette tuli ka ootamatuid olukordi - liblikate uurimine sõltus väga palju ilmast, vihmaga ja pimedas seda teha ei saa. Mägedes läks katki ka wifi kaabel, mille osas päästis koha peal juhendajate interneti. Itaalia piiri ääres õnnestus ühenduda Euroopa internetiga, kuid enamikel päevadel pidid sellest hoolimata ootama perele piltide ja videote saatmisega õhtuni.

Kareli sõnul pakkus osalemine õpilaste teadustööde riikliku konkursi palju uusi võimalusi, millest ei oleks osanud unistadagi. Positiivseid elamusi pakkus nii õpilaste teadusfestivalil osalemine Eesti Rahva Muuseumis kui ka uued tutvused ja tagasiside enda tehtud tööle. Lisaks sai ka võimaluse reisida esmakordselt Šveitsi, tutvuda sealse elu ja loodusega.

Kui ka sina soovid alustada enda uurimistööga ning tegeleda põnevate teemadega koos vingete juhendajatega, heida pilk peale miks.ee kodulehel olevale juhendajate ja teemate andmebaasile, kasulike materjale leiad ka uurimistöö koostamiseks kui ka mõjusa postri tegemiseks. Juba peagi saab enda loov- ja uurimistöid esitada õpilaste teadustööde riiklikule konkursile. Tutvu konkursi tingimustega juba täna Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

Autor: Mare Vahtre
Avaldatud: 20.09.2022
Foto: Andres Teiss ja erakogu