“Rakett69” andis Smaragda Luchiale hindamatu kogemuse

“Kaotada pole midagi, võita terve maailm. Ja võita saab ainult siis, kui ennast kirja paned,” julgustab Smaragda Luchia noori raketi pardale pürgima. Siniste tiimis võistelnud tüdruk pani oma säravale teaduslennule punkti kümnendas saates.

Pilt 1
Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Smaragda õpib reaal-loodusteaduste suunas. “Mulle meeldivad väga reaalained, samas ei ütle ma kunagi ära võimalusest kehalise tunnis koolipingis istumisest puhata ja auru välja lasta,” räägib ta. Nii ongi tüdruku lemmikõppeaineteks matemaatika ja kehaline kasvatus. “Veidi veider kooslus küll, aga kirjeldab mind hästi,” nagu ta ise kommenteerib. Sport on Smaragda suur kirg ja ta on elu jooksul käinud väga paljudes erinevates trennides - näiteks kergejõustikus, akrobaatikas, korvpallis, balletis ja males. Kõige pikaajalisemaks lemmikuks on jäänud ujumine, millega ta on tegelenud juba alates neljandast eluaastast. Usina treenimise kõrvalt jääb aega ka teadmiste jagamiseks: Smaragda annab koolieelikutele teadusringe mitmes Tallinna lasteaias.
Juba päris väiksena jälgis Smaragda televiisorist huviga Raketi-saadet, kuigi ülesannetest ei saanud ta siis veel eriti hästi aru ja saates osalemine tundus pigem ulmelise mõttena. Veidi vanemana, kui koolis füüsikat ja keemiat õpetama hakati, muutus ka idee ise proovida järjest realistlikumaks. “Üheksandas klassis olin juba täiesti kindel, et maksku mis maksab: mina tahan ka nende ägedate noorte hulka kuuluda. Seega oli kandideerimine täiesti ilmselge, üliloogiline otsus,” muljetab ta.
Smaragda ütleb, et saates osalemine on andnud talle meeletu kogemustepagasi. “Ma olen näinud kaadri tagant, kuidas tehakse ühte korralikku telesaadet, saanud palju õppetunde ja ka uusi teadmisi,” räägib ta. Kõige rohkem hindab tüdruk aga neid inimesi, kellega tal oli au oma raketilendu jagada. “Seltskond oli megasuper! Alates teistest osalejatest ning lõpetades võtte- ja teletiimiga,” jagub tal kaaslastele üksnes kiidusõnu. Kõige enam inspireerivadki Smaragdat inimesed, kes tema ümber on ja temaga ühte teekonda käivad: “Head sõbrad, kellega konkureerida, ent kellega samaaegselt koos treenida ja õppida, on minu arvates edu võti!”
Samuti leiab Smaragda, et iga õpetaja, kellega ta on kooliteel kokku puutunud, on andnud talle midagi, milleta ta ei oleks täna see, kes ta on. “Iga õppetund on midagi pagasisse ja iga uus teadmine aluseks järgmisele,” räägib ta: “Viimastel aastatel on mind enim motiveerinud mu matemaatikaõpetaja Riina Timmermann. Tema entusiasm oma õppeaine suhtes pani ka mind veelgi enam pingutama ja võtma osa matemaatika-alastest võistlustest.”
Raketi-saatest on Smaragdale eriti eredalt meelde jäänud momendid vahetult pärast nupuvajutust, kui veel ei ole teada, kas vastus on õige või vale. “Nendel hetkedel tajud maailma enda ümber hoopis teisiti, tunned sõrmeotsi tukslemas, jalga all värisemas ja lihtsalt loodad, et ei eksi,” meenutab ta.
Kõigile, kes kunagi on unistanud ise saates osalemisest, ütleb Smaragda klassikalised sõnad: kaotada pole midagi, võita terve maailm. Ja võita saab ainult siis, kui ennast kirja paned! Selleks, et saates edukalt osaleda, tasub meelde jätta mõned olulised põhitõed. “Esiteks, kõik mida koolis kuuled, pane kõrva taha. Iga põnev fakt võib säästa sinu meeskonda eksiteele minemast. Teiseks, kui alustad ülesandega, kasuta oma loogikat. Vaata mis sulle antud on, mõtle tulemile, mida pead saavutama ja pea meeles, et ülesande koostajad tahavad, et sa vastuseni jõuaksid. Seega ei saa lahenduskäik olla võimatult keeruline. Kolmandaks, kui oled jõudnud vastuseni ja see tundub enam-vähem loogiline, ära kõhkle nuppu vajutamast! Vastamine ise on juba pool võitu, aga õigest vastusest pole kasu, kui sa seda kohtunikele hindamiseks ei esita,” loetleb Smaragda. Just need põhimõtted viisid ka teda ennast saates edasi.
Mis saab aga edasi pärast saadet - ja pärast keskkooli? “Praeguste plaanide kohaselt lähen Tartu ülikooli informaatikat õppima. Nõnda saan hea põhja alla ning hiljem veel mõnele huvipakkuvale erialale spetsialiseeruda,” tutvustab Smaragda.

Kai Kaljumäe, Eesti Teadusagentuur
Avaldatud: 03.04.2023
Fotod: Vesilind OÜ