Tõnis Tõnison uuris inimaju

Nimi: Tõnis Tõnison
Klass: Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12 klass
Lemmikõppeaine: keemia
Uurimistöö pealkiri: „Lihtsast tähelepanust keerulise otsuseni: eksekutiivse komponendiga kognitiivsete funktsioonide omavahelised seosed“
Juhendaja: René Randver

DSC_0145

Tõnis Tõnison suvel puhkamas (foto:erakogu)

Idee ja eesmärgid
Tõnis Tõnisoni uurimistöö teema kujunes välja sügavast isiklikust huvist uurida inimaju ning sellest tulenevalt sai suheldud teadlastega, kes selles valdkonnas tegutsevad. „Esimese teadlasega me üksmeelele ei jõudnudki, kuid sain asjalikke nõuandeid oma tööle lähenemisel ning soovitusi, kelle poole pöörduda,“ räägib gümnasist lähemalt töö kujunemisest. Ta soovis algselt gümnaasiumi kohustusliku osa raames valminud uurimistööd edasi arendada (teemal vaimse võimekuse ja käelisuse vahelised seosed), kuid mõistis, et puudub eriline võimalus miskit uut avastada. Lõpuks sai Tõnis neuropsühholoogi René Randveriga kokkuleppele ning algas töö vaimse võimekuse ja otsustamispaindlikkuse seostamisega.

Uurimistöö kirjutamine
Tõnis otsis töö jaoks materjali põhiliselt internetist: juhendaja tutvustas talle erinevaid andmebaase ja viise, kuidas just õigeid artikleid üles leida. „Juhendajalt sain ka paar head raamatut ning arvukaid artikleid, mis tal endal juba olemas olid,“ lisab noor uurija. Tõnis tõdeb, et alguses oli õudselt raske mõista ingliskeelset praktiliselt puhtteaduslikku teksti ning arusaamine oli nullilähedane: „Pärast mitmeid lugemisi harjub õnneks ära ning lõpuks ei olnud enam mingit probleemi erinevate artiklite kiire mõistmisega.“ Abituriendil oli teema algusest peale kindlalt paika pandud ning oli selge visioon, kuidas kõike peab teostama –  mingeid kõhklusi töö kirjutamise käigus ei tekkinud.

Tulemused
„Kõik püstitatud eesmärgid said järjepideva töö ja juhendajaga koostöös täidetud,“ võtab gümnasist uurimistöö kirjutamise kokku. Ta lisab, et lahtisi otsi ei jäänud ning oli kogu protsessiga väga rahul. „Õppisin ääretult palju inimanatoomia ja –füsioloogia kohta ning plaanin seda igati tulevikus rakendada, kuna soovin saada neurokirurgiks,“ täpsustab Tõnison töö kasulikkust.

Tõnis Tõnison (foto:erakogu)

Tõnis Tõnison (foto:erakogu)

Kui uurida, mida soovitab Tõnis teistele uurimistöö kirjutajatele, siis ütleb ta, et oluline on säilitada rahu ning kui nupp enam ei noki, siis tuleb veidi puhata ja püüda värske pilguga asjale läheneda või juhendaja head nõuannet kuulata. „Olen samuti tänulik ka enda bioloogiaõpetajale Helina Reinole, kes tutvustas mulle Eesti Teadusagentuuri „Noore uurija stipendiumi“ projekti.“

Juhendaja René Randveri: Tõnis Tõnison viis oma uurimustöö läbi neuropsühholoogia alal perioodil aprill – detsember 2014. Selle aja jooksul tutvus teemakohase kirjanduse ja metoodikaga, disainis uurimustöö plaani, kogus ja süstematiseeris andmed, analüüsis need ja kirjutas saadud andmete põhjal kirjaliku, korrektselt vormistatud raporti. Tõnis väljendas tööperioodil töökust, täpsust, usaldusväärsust, asjalikkust ja uudishimu, mis noorele uurijale igati kohane.

Sõbra kommentaar: Tõnis on noormees, kes teadis juba gümnaasiumi alguses, kelleks ta saada tahab. Tema suur huvi ning järjekindlus meditsiini, täpsemalt, neurokirurgia vastu on imetlusväärne. Olgu probleem seotud koolis õpitava või elus toimuvaga, küsib või uurib Tõnis nii kaua, kuni ta on saanud teada põhjuse, miks üks või teine asi just nii on. Vahel võib ta olla oma uudishimuga küllaltki ettearvamatu, kuid kõikidest küsimustest kiirgab välja siirust ning puhast uudishimu ümbritseva suhtes. Mainimata ei saa jätta ka tema abivalmidust, mis on alati olemas, olenemata päevast. Ta on sihikindel ning omab ülevaadet maailmas toimuvast, mistõttu on temaga hea argumenteerida. Tõnis on üks intelligentsemaid ning viisakamaid inimesi, keda tean – kindlasti ka iga tüdruku vanemate unistus! Tema šarmantne iseloom on põhjuseks, miks tal on head suhted nii õpetajate kui ka sõpradega. Vabal ajal sõpradega olles on ta tõeline seltskonnahing ning tabavad naljad ei ole harvaks nähtuseks.