Teaduse populariseerijatele

TeaMe+_lipud_horisontaalne_color


TEADUSE POPULARISEERIJATE SUVEKOOL 2016

 

SUVEKOOLI PROJEKTIKAVANDID

1) Teadushuvihariduse Liidu (TEAHU) meeskonna ja üle-eestilise võrgustiku loomine ja arendamine. projekti kirjeldus

2) JAH-KESKUS Viljandis – jätkusuutliku arengu hariduse keskus. Eesmärk on olla inspireeriv koostööpartner ja elustiili teejuht iidsete tarkuste ja kõrgtehnoloogia maailma, kus Oja Kool on kööstööl ja null-prügi (zero-waist) põhimõttel toimiva jätkusuutlik elu- ja õppekeskkonna arengumootor. projekti kirjeldus

3) Nupuvere portaali taaskäivitamise projekt – Tartu ülikooli teaduskoolil on olemas portaal Nupuvere ent nimetatud leht on aegunud ja vajab taaselustamist. Käesoleva projekti eesmärk on luua olemasoleval baasil õpilastele ja õpetajatele suunatud kaasaegne virtuaalne töövihik, mis koondab ajaviite ja õpet toetavad materjalid (ülesanded, tekstid, õppevideod jms). projekti kirjeldus

4) TÜ teaduskooli eelkool ehk teaduskeskuste külastuskursus. projekti kirjeldus

5) Loodus – ja tehnoloogiateaduste päev – LTT huviringid on nähtavaks muudetud ja on võrdväärseks valikuks teiste huviringide kõrval. Toimub iga-aastane ühepäevane üritus LTT huviringide tutvustamiseks üle Eesti. projekti kirjeldus

6) Viljandi Huvikooli projektid: “Lõimitud keskonnaseire/-vaatluse koolitused” ning “Keskkonnaseire sensorjaamade arendus”  projektide kirjeldused

7) Euroopa Kosmoseagentuuri hariduskeskus Eestis. projekti kirjeldus

8) Projekt #omassoustis –  edendada alternatiivset/ holistlikku mõtteviisi, kuidas rääkida teadusest, vahetades omavahel ära valdkondade stereotüüpilised teemad ning avada “võõrast” teemat oma valdkonnast lähtuvalt. projekti kirjeldus

9) TeaTe-JuSt – Õpilaste teadusteatrite koostöö arendamine Eestis. projekti kirjeldus

 

MILLEST SUVEKOOLIS RÄÄGITI?

Suvekool toimus  15.-16. augustil 2016 Nelijärve puhkekeskuses.

Suvekooli peateemaks oli KOOSTÖÖ ja selle erinevad mudelid. Keskendusime sellele, kuidas õppijatele lähemale tuua ning eluliseks teha loodusteadusi ja tehnoloogiat (LTT) ning kuidas ühendada jõudusid, et paremini lõimida omavahel formaal- ja mitteformaalharidust. Otsisime ka võimalusi, mil moel oleks võimalik LTT valdkonnas rohkem innustada tüdrukuid ja kuidas õigeaegselt üles leida ja toetada LTT valdkonna andekaid; ning veel, kuidas planeerida ressursse.

Kahe päeva jooksul oli võimalik juhitud rühmatööde kaudu omavahel jagada arusaamu, kuidas eesmärgid välja näevad, analüüsida praeguseid koostöövõimalusi ja -takistusi ning saada nõuandeid nende takistuste ületamiseks. Soovisime, et kuuldu ja arutatu tulemina sünniksid koostööplaanid, mida oleks võimalik reaalselt ellu viia ja/või koostöömudelid, mis edaspidi aitavad tööd lihtsustada. Osalejad said meelde tuletada või harjutada projektiarendusmeeskonna tegevuspõhimõtteid. Suvekool oli esimene samm selles suunas, et tekiks nii erinevate piirkondade siseselt kui vaheliselt koostöövõrgustik, mis aitaks järgmiste aastate jooksul LTT haridust edasi arendada.

Suvekoolis osalesid LTT valdkonna huvihariduse pakkujad (teaduse populariseerijad, huviringid), üldhariduskoolide juhid, õppejuhid, infojuhid, samuti kutsekoolide, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajad.

Ürituse idee laenati Garaaž48-lt. 


SUVEKOOLI KAVA

15. august

AEG TEGEVUS / ESINEJA
10.30-11.00 Saabumine, hommikukohv
11.00-13.25 Suvekooli avamine
  Lühisissejuhatused:
  Milliste tulevikumõjudega peaksid LTT valdkonnas noortega töötajad arvestama. Signe Ambre, Eesti Teadusagentuur siit leiab ettekande
  Kuidas üle mängida roboteid? Võrgustikuvõimekuse kui kirjaoskuse olulisus ja arengusuunad. Anzori Barkalaja, Tartu Ülikool siit leiab ettekande
  Pärnu linn kui õpikeskus. Virve Laube, Pärnu linnavalitus siit leiab ettekande
  Rühmatööde I sessioon – projektiideede tutvustamine ja väljavalimine. (Anzori Barkalaja)
13.25-14.15 Lõunapaus
14.15-15.15 Hea praktika näited:
  Stereotüübid teaduses. Janet Laidla, Tartu Tähetorn
  AHHAA-õpe. Kairi Põldsaar, AHHAA siit leiab ettekande
  Muuseum kui atraktiivne õpikeskkond, Reaalkooli 9 kl bioloogiatundide läbiviimise näitel. Kadri Rannala, Eesti Tervishoiu Muuseum
  „Huvitav kool ei ole üksi“  Pille Liblik, Haridus- ja teadusministeerium
  Rühmatööde II sessioon – projektiidee sisuline arendus (Anzori Barkalaja)
16.00-16.30 Kohvipaus
16.30-17.30 Ettekanded
  H2O mängu näide ehk kuidas ühendada LTT populariseerimine teaduskeskuste võrgustikupõhise tootearendusega. Mart Noorma, Tartu Ülikool
  Õpikogukondade meetodi kasutusnäited. Maria Jürimäe, Tartu Ülikool
  LTT-sillaehitusest. Muuseumide infosüsteemi, Taxify ja robootika näidetel. Anne Villems, Tartu Ülikool siit leiab ettekande
  Kuidas näha õppijat? Stereotüübid kui tegevuse efektiivsuse tõstjad. Stereotüüpide kujundamise võimalused ja vahendid. Anzori Barkalaja, Tartu Ülikool siit leiab ettekande
  Rühmatööde III sessioon – projektiideede sisuline arendus ja ettevalmistus 2. päeva esitluseks (Anzori Barkalaja)
 18.10-18.30 Taastumine
18.30-19.30 Õhtusöök
alates 19.30 Vaba aeg, soovijad tegelevad soovi korral edasi oma projektiideedega
 
16. august

 

AEG TEGEVUS / ESINEJA
9.00-10.00  Esimese päeva rühmatööde esitlused ja tagasiside. Anzori Barkalaja, Mart Noormaa, Henri Laupmaa, Ede Schank-Tamkivi, Anne Villems
10.00-12.00  Paralleelsed töötoad
  Sooline tasakaal LTT populariseerimisel – tüdrukud LTT tipptegijateks! Kuidas õpikeskkond soolist identiteeti kujundab; sooliselt stereotüüpsete arusaamade ja ilmnemisviiside märkamine. Mida teha, et LTT erialadel oleks parem sooline tasakaal, head näited maailmast. Ülle-Marike Papp ja Liivi Pehk siit leiab ettekande
                      Projektiideedele ressursside planeerimine – kaasrahastuse saamine erasektorist. Kuidas kaasata ettevõtteid ja millised on ühisrahastuse võimalused. Ede Schank-Tamkivi, Eesti 2.0; Henri Laupmaa, Hooandja
12.00-13.00  Lõuna
13.00-15.00  Paralleelsed töötoad
  Sooline tasakaal LTT populariseerimisel – tüdrukud LTT tipptegijateks! Kuidas õpikeskkond soolist identiteeti kujundab; sooliselt stereotüüpsete arusaamade ja ilmnemisviiside märkamine. Mida teha, et LTT erialadel oleks parem sooline tasakaal, head näited maailmast. Ülle-Marike Papp                           
  Projektiideedele ressursside planeerimine – kaasrahastuse saamine erasektorist. Kuidas kaasata ettevõtteid ja millised on ühisrahastuse võimalused. Ede Schank-Tamkivi, Eesti 2.0; Henri Laupmaa, Hooandja   
15.00-16.00  Meeskondade tegevuskavade esitlused
16.00  Kojusõit

 

 Lisainfo: Kaili Kaseorg-Cremona, tel 5805 0869

 

2015. a suvekooli teemaks oli TEADUSHUVIHARIDUS, mis on koolitundide väline tegevus kõigis selle vormides ja keskendub peamiselt loodusteaduste ja tehnoloogia või lühemalt looduse ja tehnika-alase huvi arendamise võimalustele.Teemad, millel arutleti: huvihariduse kvaliteedinäitajad, Eestis hästi toimivate huvihariduse süsteemide näited, teadushuvihariduse kvaliteedinäitajad ja jätkusuutlikkus, milline on teadusteatri roll koolis, kuidas töötavad teadushuviringid 3-6-aastastele Eestis ja Soomes, teadushuvihariduse ringijuhendaja käsiraamatu tutvustus ja arutelu, Eesti teadushuvihariduse tuleviku ja arengusuundade arutelu.Suvekoolis esinesid:  Ardo Rohtla (Haridus- ja teadusministeerium); Merike Kesler (Opinkirjo Helsingis); Jenni Räsänen Helsingi Ülikoolist (Summamutikka Center); Jenni Vartiainen Helsingi Ülikoolist (LUMA Centre); Veli-Matti Vestarinen Stockholmi Ülikoolist (Department of Mathematics and Science Education); Heli Lätt  (Tartu Observatoorium); Heilo Altin (MTÜ Robootika) Ettekannet on võimalik alla laadida siit; Peeter Sipelgas (Viimsi Kool) Ettekannet on võimalik alla laadida siit; Ave Vitsut – (Viljandi Gümnaasium) Ettekannet on võimalik alla laadida siit; Laura Herm (Rakvere reaalgümnaasium).

 

2014. a suvekoolis jagasid oma teadmisi mitmed huvitavad esinejad nagu Merike Kesler, Kertu Saks, Märt Miljan, Kaido Reivelt ja Liina Tamm. Tagasivaadet üritusele on võimalik lugeda siit.

 

rida