OSKA analüüs: insenerid lähevad üha enam moodi

Vajadus inseneride järele kasvab

Noortel, kes on tulevast elukutset valimas, kes on tööturule sisenenud või tööelu hiljuti alustanud, tasuks meeles pidada, et kooliuksed ei sulgu nende jaoks tegelikult enam mitte kunagi. See ei tähenda, et tuleb järjest kõrgemaid teaduskraade omandada. Aga enesetäienduse ja uute oskuste omandamisega tuleb tegeleda pidevalt, erialast ja valdkonnast sõltumata. Seda tõdes ka uuringu „Eesti tööturg täna ja homme“ esitlusel OSKA vanemanalüütik Siim Krusell: tööteed alustanud noortel tuleb arvestada eluaegse õppimisega tänu arenevale tehnoloogiale ja muutuvatele ametitele.

SA-s Kutsekoda tutvustati veebruari alul OSKA* uuringut „Eesti tööturg täna ja homme“ ning anti ülevaade Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest järgneva kümne aasta jooksul. Väga lühike kokkuvõte kõlaks järgmiselt: tööealiste inimeste arv Eestis väheneb jõudsalt; hinda lähevad väga head kutseoskused ja IT-oskused kõige laiemas mõistes; suureneb vajadus kõrg- ja kutseharidusega spetsialistide, väheneb põhi- või keskharidusega töötajate järele; kui vähegi võimalik (ja soovi ning võimeid on), siis õppige inseneriks või siduge end infotehnoloogiaga – nende valdkondade tööpõld üksnes suureneb.

Kaubandus vajab vähem, tehnika ja teadus rohkem tööjõudu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt kahaneb võrreldes 2015. aastaga 2024. aastaks hõivatute arv ja töötamas on siis ligi 635 000 inimest. Töötajate arv jätkab vähenemist jaekaubanduses, hariduses, avalikus halduses, riigikaitses, ehituses ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonnas. Tööjõuvajadus kasvab IT alal ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Ja seoses elanikkonna vananemisega tervishoius ning sotsiaalteenustes.

Spetsialistid, spetsialistid ja veel kord spetsialistid – nii võiks tuleviku kohta öelda. See puudutab peaaegu kõiki majandusharusid, heade oskustega inimesed lähevad järjest rohkem hinda. OSKA uuringust võib lugeda, et peamiselt tööjõu asendusvajaduse tõttu (ehk töötajad lähevad pensionile) kasvab nõudlus loodus- ja tehnikateaduste spetsialistide, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajate, tervishoiuspetsialistide, pedagoogika tippspetsialistide ning ehituse oskustöötajate järele. IKT-d tasub endiselt õppida, sest suureneb vajadus just IKT-oskuste järele teistes valdkondades, olgu siis metsanduses, põllumajanduses, tervishoius, energiamajanduses või mujal.

Õppimine peab olema rohkem seotud praktilise tööeluga

Muutused tööjõuvajaduses ei ilmne niivõrd kutsealade või ametite lõikes, kui just nende oskuste põhjal, mida töötajatelt oodatakse-nõutakse. Sellega peaksid arvestama nii spetsialiste ette valmistavad kõrg- ja kutsekoolid kui täiendusõppe pakkujad. Õppimine peab olema palju rohkem seotud praktilise tööeluga.

Toogem siinkohal OSKA uuringust kaks valdkondlikku näidet, üks elektrienergia-, gaasi- ja veevarustusest ja teine programmeerimisest. Mõlemad näitavad, et tehnika- ja insenerialad on väga perspektiivikad.

Energeetikas, gaasi- ja veevarustuses on praegu Eestis 300 ettevõtet, kus töötab umbes 9000 inimest. Ehkki prognoosi kohaselt sektori tööhõive pigem väheneb (tehnoloogia areng!), siis uued seadmed nõuavad kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi: viimase kümne aastaga on sektoris kasvanud spetsialistide ning vähenenud oskustöötajate osakaal. Keda vajatakse kümne aasta pärast? Kus jääb vajaka kooli lõpetanud spetsialistidest? Juhtidest tööstuses, elektriinseneridest, tööstuse töödejuhatajatest, energiatootmisettevõtete operaatoritest, torulukkseppadest, elektriseadmete mehaanikutest ja paigaldajatest, tööstusmasinate mehaanikutest ja paigaldajatest, aurumasinate ja -katelde operaatoritest. Ainus, kus selles valdkonnas on tööjõuvajadus- ja pakkumine tasakaalus, on müügiesindajad. Elektrotehnika ja energeetika, elektroonika ja automaatika; mootorliikurite, laevanduse ja lennundustehnika, mehaanika ja metallitöö, ehitus ja tsiviilrajatised on erialad, mida OSKA uuringu kokkuvõttes soovitatakse noortel õppima minna, olgu siis kutse- või kõrghariduse tasandil, neis valdkondades tööpuudus ei kummita.

Kõik programmeerijateks?

Programmeerimine hõlmab uuringus lisaks arvutisüsteemide ja andmebaaside haldust ning arvutialaseid konsultatsioone. 2015. aastal tegutses selles valdkonnas ligi 13 000 inimest rohkem kui 2000 ettevõttes. „Kõik prognoosid kinnitavad ühemõtteliselt, et ka tulevikus on sektori ettevõtete jaoks inimeste leidmine paras peavalu,“ võib uuringu kokkuvõttest lugeda.

Programmeerimises nähakse töökohtade kasvu aastaks 2024 koguni 61% (6300 hõivatut). Siinkohal ei mõelda kitsalt mitte üksnes programmeerijaid, vaid ka IT juhte või IKT kasutajatoe tehnikuid. Puudus on IKT-juhtidest, süsteemianalüütikutest, tarkvara arendajatest, veebi- ja multimeediaarendajatest, rakenduste programmeerijatest, süsteemiadministraatoritest. Lõpetajaid on piisavalt või ülejäägiga üksnes kujundajate ja multimeediakunstike ametites, pakkumine ja nõudlus on enam-vähem tasakaalus müügiesindajate seas.

Kokkuvõttes võib öelda, et lähima kümne aasta jooksul on oodata märkimisväärset puudujääki nii kõrghariduse kui ka kutseõppe lõpetajate osas. Kõige rohkem on vaja juurde kutseharidusega töötajaid: 34,2%. Akadeemilise kõrgharidusega töötajaid on vaja 28,3%. „Just kutseharidusega töötajate seast läheb lähiaastatel hulk vanemaealisi pensionile, ja nende asemel on vaja uusi kutseoskustega töötajaid,“ sõnas OSKA uuringu esitlusel OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.

Uuringu täistekst: http://oska.kutsekoda.ee/tootamise-tulevikutrendid/eesti-tooturg-tana-ja-homme/

*OSKA on tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem, kus uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5-10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses. Uuring tugineb Majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi tööjõu prognoosil ning OSKA valdkondlike raportite andmetel. OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda. OSKA prognoosisüsteem aitab kaasa teadus- ja tehnoloogiapakti eesmärkide täitmisele.