Siim Küünal – lahendused globaalsetele probleemidele läbi materjaliteaduse

Tekst: Jonas Nahkor, päisefoto: Unsplash

Kui hakata mõtlema infotehnoloogia revolutsioonile, võimaldas seda väga lihtsa materjali – räni – kavalam kasutamine. Selle elektrilise pooljuhi kasutuselevõtuga tõusid arvutusvõimsused kosmiliseks. Metallide parem tundmine, valguskaablid ja süsinikust elektrijuhid võimaldavad seda arengut veelgi võimendada. Nende leiutiste aluseks on aga tugev materjaliteaduse idee ja selle teostus.

Üks noor materjaliteadlane TTÜ inseneriteaduskonnast on nüüd ka minu kõnetada. Siim Küünal on doktorant uurimisrühmas, mis töötab välja ainulaadset, senisest mitmeid kordi efektiivsemat veepuhastusjaama filtrit. Sellel leiul on lisaks vee puhastamisele veel väljundeid ning kogu temaatika sobitub ka Siimu maailmapildi ja teiste tegevustega.

Suunavalik ehitusinseneeria viimasel aastal

5- aastaste ehitusinseneeria õpingute lõpusirgel olles läks vaja lõputöö teemat, mis poleks lihtsalt ehitusprojekt. Missugune probleem vajab reaalselt lahendamist? Mõelnud algul aherainemägede probleemile, jõudis Siim juhendaja puudusel siiski mujale. Külalisprofessor Oslo ülikoolist otsis lõputöö tegijat, kes katsetaks tema hõbeda nanomaterjali mõnes praktilises rakenduses. Siimu jaoks oli uuritav valdkond ökoloogiline ehitus, kus nanomaterjal aitaks ilma mürgiste aineteta muuta looduslikke ehitusmaterjale hermeetilisemaks.

Sama nanomaterjal on ka tema doktoritöö uurimisobjektiks. Uurimise all olevad nanoosakesed sobivad veepuhastuseks raskemetallide eelfiltrina:

„Filter on olemuselt lihtne – liiv, aktiivsüsi ja koobalti nanoosakesed. Sellesarnast materjali pole mujal suudetud teha. Puhtalt nanomaterjali pealt on filtri efektiivsus kordades kõrgem, kui varem tehtud filtritel. Ta pole klassikaline võrgu-taoline seadeldis, vaid sellele ladestuvad aatomkihtide kaupa raskemetallid.“

Filter
Lihtsa väljanägemisega filtri testkorpuse sees on veelgi lihtsama ilmega osakesed. Tegemist on aga unikaalse
ja paljulubava lahendusega, kuna sääraseid hõbeda nanoosakesi pole mujal sünteesitud ega varem veefiltris
kasutatud. Foto: Siim Küünal

 

Nanoosakesed
Nanoosakesed. Foto: Siim Küünal

Tegemist ei ole Siimu leiutisega, vaid tema on töögrupis, kes selle välja arendas. Tema panus kuulub suuremale tervikule ja tehnoloogia edasi arendamisele. Kuidas sellega laborist kaugemale jõuda, see sõltub partnerist, kes oleks valmis lahendust päris veepuhastusjaamas arendama ja testimisse võtma. Hetkel töötavad uurimisrühma professor, üks vanemteadur ja Siim doktorandina selle kallal, et lahendus rakendusse jõuaks. Vahel on palju tegevuseta aega, siis jälle vilgas rabelemine, kui võimaliku partneri huvi järsku tärkab.

Mida tuleb ikka ja jälle doktorantuuri kõrvalt teha?

Ikka õpetada ja töötada. Doktorant teab palju, otsib kogemust, ning ilmselt ei saa ka paljudele pakkumistele lihtsasti „ei!“ öelda. Seega on Siim TTÜ Tartu kolledžis andmas materjalide keemia loenguid, mille ette valmistamisele pühendas ta aasta tagasi, oma esimesel kursusel, üüratu aja. 

„Ühe loengu ette valmistamine oli alguses mahult ühe magistritöö vääriline. Ülikoolis õpetamine ei ole tasuv töö, kuid see on hea võimalus esinemist harjutada ja õppida, kuidas teha teadmine nii universaalseks, et see hakkaks kõlama kõigi õpilaste peades. Ja kui suudad kedagi inspireerida, siis see on kirjeldamatu ja seda ilmselt mujalt ei saa, kui õpetades.“

Viimase aasta on Siim töötanud ka Diotechis müügiinsenerina. Ta kavandab ja projekteerib LED valguslahendusi, mis aitaks energiat säästa, ning arvestaks tervisemõjusid. See on doktorantuuri ja õpetamise kõrvalt kellast kellani töö, mis võimaldab peres leiva lauale tuua. Tema laps sai äsja kahe aastaseks.

"Nii palju kui võimalik, tahaks suunata end mõne globaalse probleemi lahendamisele."

Globaalse mõjuga idee jälil

Kõik, millega õpingud minu vestluskaaslast kokku on viinud, seostub millegi säästmisega või puhtamalt tegemisega. Nagu näeme, siis on tal kogemust saaste püüdmisega, ökoloogilise ehitusega ja säästlike valguslahendustega.

„Nii palju kui võimalik, tahaks suunata end mõne globaalse probleemi lahendamisele. Seda tunnetab juba kohalikul tasandil, et mõned asjad muutuvad halvemaks ja eksponentsiaalselt halvemaks.“

Siia otsa lisandub ka Siimu mõte, et veepuhastuse filtrisse kogunenud raskemetallid on tegelikult ju haruldased ning neid saaks kasutada toormena teistes tööstustes. See oleks õpikunäide sellest, kuidas ringmajandus võikski toimida.

Siim Küünal filtrisüsteemi tutvustamas
Filter korjab endasse raskemetalle, mida saab ringmajanduse põhimõtete
järgi teistes tööstustes toormena kasutada. Siim on üritusel „Põlevkivitööstus
ringmajanduses“ ning tutvustab filtrisüsteemi VKG tehnika- ja
arendusosakonna juhatajale. Foto: Siim Küünal

Elutarkust

Ma ei tea, kas järgnev idamaise tooniga filosoofia pärineb Siimu 17-aastasest karate kogemusest, aga siin ma lasen tal segamatult rääkida.

„On selline ütlus nagu „Chance favours the prepared mind.“ Minu tegevus tundub juhuslik, aga tagasi vaadates on paljud asjad viinud selleni, kus ma praegu olen. Ma olengi siuke koguja tüüp – kogun tükikesi - olgu need kogemused või oskused - ja kui olukord tuleb, siis saan neid kokku panna.“

Tajun juba, et siin ei saa küsida, mida teeb Siim paarikümne aasta pärast, sest ta paneb lihtsalt oma vaimu maksimaalselt valmis selleks, mis elu talle pakkuda võib. Ilmselt jääb tema tegevust juhtima ökoloogiat arvestav mõtteviis. Aga kui see kõlab hipsterliku hetkes elamisena, siis on vast oluline välja tuua veel ühed sõnad meie jutust:

„Hetkes elamine ei tähenda, et inimesel ei peaks olema teema paigas mingi aja vältel. See on väga ohtlik, kui inimesel tekib mugavus ja harjumus, et asjad võivadki pooleli jääda. Hiljem seda enesedistsiplini harjutada on raskem, kui et seda noorest saadik harjumuseks võtta.“

Ma nokin nüüd selle kallal, kust rääkija enesejuhtimise oskus siis pärineb. Kas ulatub see tagasi kooliaega?

„Need, kes teavad koolis hästi lahendusi ja viivad neid täide, on ka reaalses elus justkui edukad. Ma ei olnud koolis kindlasti sooritaja, vaid mind lihtsalt huvitas.“

Rõhk oli sõnal „huvitas“

Siim ise ei tahagi öelda, kuhu või mida pikas plaanis edasi. Aga ikkagi edasi! Ta ise rõhutas, kui ohtlik on seisma jäämine tema jaoks. Filtri asi tuleb lõpuni viia ja töötamist jätkata. Aktiivne huvi on teda viinud maailmas väga aktuaalse ja olulise lahenduse uurimisguppi. Ning see poleks saanud sündida, kui ta poleks ehitusinseneeria õpingute lõpul usinalt teemat otsinud ja tahtnud „päris probleemi lahendada“. Päris probleemi tasub lahendada, sest selle lahenduse järgi on vajadus. Aga selle põhimõtte järgi tuleb lisaks mõtlemisele ka päriselt, püsivalt, tegutseda.