Insener Ksenia Moskvina

Külastasime Kohtla-Järvel ühte Eesti suurimat tööstusettevõtet - Viru Keemia Gruppi, kus oma tegemistest rääkis noor insener Ksenia Moskvina.

Millega sa täpsemalt tegeled?

Olen hariduselt insener-tehnoloog. See on selline inimene, kes peab oma ettevõtte seadmete tööst kõike põhilist teadma. Ta peab aru saama tehnoloogilisest protsessist: mis kuhu läheb ja mis kust tuleb. Samuti peab ta teadma erinevaid parameetreid ja tehnilisi näitajaid ning neid kontrollima. Temaga koos töötab ka teisi inimesi, aga kui midagi läheb normidest välja, siis peab keegi vastutama, et kõik lõpuks korda saaks.

Tavaline tööpäev näeb välja selline, et hommikuti arutatakse läbi tööd, mis algavat päeva puudutavad. Pannakse paika, kes mille eest vastutab, kes kus peab olema. Kindlasti peab iga töötaja ohutusnõudeid järgima, aga insener-tehnoloog peab vaatama ka, et tema töötajad neid järgiks.

Me tegeleme põlevkivi ümbertöötlemisega, kus on kasutusel kaks tehnoloogiat. Üks on kiviter, mis on vanem tehnoloogia ja teine ehk siis uuem tehnoloogia on petroter. Petroter tehnoloogiaga töödeldakse peenpõlevkivist pürolüüsi käigus põlevkiviõli. Põlevkivi läbib selles protsessi mitmeid erinevaid seadeldisi ning igal seadmel on seadme juhataja, insener-tehnoloog ja operatiivpersonal. Erinevad seadmed koosnevad pumpadest, mahutitest, torustikest, andureist jne. Mina ei pea neist kõike teadma, kuid ta peab teadma, kuidas nad üldiselt töötavad.

Kus sa oma hariduse said?

Mina õppisin Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis. See tähendab, et siin samas Kohtla-Järvel on võimalik saada rakenduskõrgharidus. See on hea võimalus nendele, kellel ei ole võimalust või kes ei taha minna Tallinnasse või Tartusse õppima. See on ka hea võimalus neile, kes juba töötavad.  Mina lõpetasin kolledžis magistrantuuri kütuste- ja keemiatehnoloogias, see sisaldab endas keemiat, aga ka näiteks automaatika-protsesside õpet.

Kas sellist eriala saab kuskil veel õppida?

Minu teada sellist konkreetset eriala, mis keskendub põlevkivi töötlemisele, mujal ei ole. Vähemalt mina küll ei ole kuulnud. On küll olemas keemiatehnoloogia ja sellised asjad, aga siin on suund põlevkivi ja nafta töötlemisel. Näiteks magistrantuuris olid meil Venemaalt kutsutud õppejõud, kes tegelevadki igapäevaselt naftatööstusega ja neile on väga tuttav ka põlevkivitööstus. See oli päris huvitav.

Miks selline erialavalik? Oli see kindla sihiga planeeritud otsus või pigem juhus?

Meil lõppes keemia 11. klassis. See oli vist kõige õnnelikum päev minu elus, kuna mul olid keemiaga raskused ja arvasin, et keemiaga oma elus rohkem kokku ei puutu. Lõpuks tuli hakata aga valima, et kuhu edasi õppima minna. Teadsin, et meil on siin kolledž ja ma hakkasin vaatama, mis erialasid sealt leiab. Alguses tundusid huvitavad ka ehitusega seotud erialad. Teine variant oli siis kütuste tehnoloogia. Hakkasin mõtlema, et mis võiks perspektiivikam olla ja leidsin, et kütuste tehnoloogia on minu jaoks õigem suund.

Millised on suurimad väljakutsed tööalaselt?

Kuna tegemist on tehnilise valdkonnaga, siis tuleb pidevalt ette uusi väljakutsed. Tehnoloogia ja seadmed arenevad iga päev edasi. Ajaga kaasas käimine on kindlasti üks väljakutse. Väga paljud väljakutsed on seotud ka keskkonnaga. Me kõik saame aru, et keskkonda tuleb hoida, aga selleks tuleb aeg-ajalt ümberkorraldusi teha.

Kolledžis käies saab mingi tausta sellest maailmast, aga tööle tulles on ikkagi näha, kuidas teooria ja praktika erinevad. Elu näitab, et kõik mis teoorias töötab, ei tööta ilmtingimata praktikas. Tuleb ka palju ise tööd teha, näiteks internetist infot otsides ja samuti õppida teiste kogemusest.

Nagu ma mainisin, siis automaatikat on päris palju. Meil on küll ka automaatikale spetsialiseerinud inimesed, aga sa pead ise ka aru saama kuidas asjad töötavad. Samuti mehaanika: on väga palju igasuguseid konveiereid, pumpasid ja muid selliseid asju, millega võib-olla paljud tüdrukud ei tahaks tegeleda, aga see on päris huvitav tegelikult.

Mis sulle oma töö juures eriti meeldib?

Iga päev on võimalus saada midagi uut teada. kogu aeg on võimalus edasi areneda. Mulle väga meeldib käia ka messidel, kuna seal leiab alati igasuguseid uusi tehnoloogiaid. Meeldib ka see, et töötan kollektiivis. Sa ei pea üksinda jalgratast leiutama, vaid sul on meeskond, kes sind aitab.

Miks soovitaksite noortel oma eriala õppima minna?

Üldiselt soovitaks ma ikkagi õppida seda, mida hing tahab. Tegele sellega, mis meeldib. Kui inimesele ei meeldi see, millega ta tegeleb, siis ta ei tee seda just kõige paremini. Kindlasti võiks uurida erinevate õppimisvõimaluste ja erialade kohta. Kui inimene ei tea täpselt, kuhu minna õppima, siis peaks minema avatud uste päevadele või töövarjuks. Viimane annab võimaluse näha reaalselt seda, millega huvipakkuvas ametis kokku puututakse. Kui mina näiteks õppisin, siis see ei olnud väga populaarne eriala. Praegu on see on muutunud ja ma näen populaarsuse kasvu. 

Mida peaks noor inimene kindlasti teadma kui ta tahaks õppida sarnast asja ja teha tulevikus ka sarnast tööd?

Kindlasti peab keemias olema tugev ja loogika peab samuti paigas olema, et tehnoloogilistest protsessidest aru saada. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et see ei ole kommivabrik. Siin on keemilised ained, mille käitlemine võib olla ohtlik, samuti peab teadma, mis riskid peituvad masinatega töötamise taga. Riskid tervisele on küll minimeeritud, aga teadvustama neid asju peab.

Kui lihtne on selles valdkonnas tööd leida?

Inseneri töö on väga perspektiivikas valdkond. Ma näen tihti internetis artikleid, kus räägitakse, et Eestis on vähe insenere ja on vähe neid inimesi, kellel on vastav haridus ning selle pärast tuleb välistööjõudu meelitada. Aga milleks, kui meil on siin nii palju tarku ja aktiivseid noori, kes võiksid mitte välismaale tööle minna. Tegelikult nad võiks välismaale minna, aga nad võiks tagasi tulla uute teadmistega. Mina isiklikult ei läinudki kusagile, sest mina arvan, et seal kus ma olen sündinud, seal mina peangi olema. Insener leiab endale kindlasti tööd. Kui inimene tahab edasi liikuda, siis see võimalus siin ka antakse. Õppimisvõimalusi ja arenemisvõimalusi on palju.

Kui me räägime insener-tehnoloogi tööst, siis milline võib selline Eesti üldine palgatase olla?

Ma arvan, et palk on ikkagi üpris heal tasemel. Isegi kui vaadata Eesti keskmist, siis kindlasti üle selle.

 

Avaldatud: 02.01.2018