Uuenenud õpetamisest uuenenud hindamiseni reaal- ja loodushariduse konverentsil

04. Okt 2017

koolitus

Tegevus konverentsi töötoas

15. ja 16. septembril tutvustati Tallinna Reaalkoolis koostöös Eesti Teadusagentuuriga reaal- ja loodushariduse arenguid nii Eestis kui mujal maailmas: juba teist korda toimus rahvusvaheline reaal- ja loodushariduse konverents.

Esimene kord oldi koos 2015. aastal. Siis oli konverents pühendatud direktor Gunnar Polma mälestusele. Konverentsil kuuldu-nähtu-õpitu oli osalejatele sedavõrd kasulik, et esimesele küsiti järge. Nüüd oli ettekannetes ja töötubades kolm rõhuasetust: kooli ja partnerite koostöö (partnerite kaasamine õppetöösse, õppekäigud, situatsioonipõhised ülesanded, muuseumiõpe); lõiming ja interdistsiplinaarsus (head näited ainetevahelisest koostööst ja integratsioonist), õpitulemuste hindamine (suunad välishindamises, loodusvaldkonna e-testid, kujundav hindamine). Mitmest sõnavõtust käis läbi ka teema teadus ja pseudoteadus ehk miks lapiku maa teooria tundub põnevam kui reaalsed teadusavastused ja -saavutused. „Soovin meile kõigile jõudu, tarkust ja tarmukust kasvatada noortes teadlikkust loodusseadustest ning usku ja armastust looduse vastu. Et meie lapsed ikka teaksid, et üks pluss üks on kaks ja gloobus on maa mudel. Nii taandub pseudoteadus,“ ütles oma avakõnes Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar.

konverents
Konverentsil (foto: Madli Leikop)

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas oma tervituses, et Eesti hariduspoliitika on loomulik osa Euroopa hariduspoliitikast, ja mõlemas pööratakse suurt tähelepanu loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna (LTT) ainete õpetamisele ning populariseerimisele üldhariduskoolis. Ta sõnas, et Eesti riik toetab omavalitsusi noorte huvitegevuse ja -hariduse kättesaadavamaks muutmisel tänavu ligi 6 miljoni euroga ja alates järgmisest aastast ligi 15 miljoni euroga, põhirõhk on just LTT-huviringide toetamisel. 

Konverentsi esimene päev oli sisustatud ettekannetega, teine töötubadega. Teiste seas olid ka esinejad Soomest ja Hollandist.

Ülle Kikas Tartu Ülikoolist esines konverentsil ka kaks aastat tagasi, nüüd oli aeg vaadata, kuidas on igapäevasesse õppetöösse juurdunud uus õpikäsitus ja LTT valdkonna lõimitud õpe. Ta tõdes, et ehkki mõlemad on riiklikus õppekavas kirjas, sõltub uuenenud õpikäsituse ellu viimine ikkagi kooli õppekavast, õppetöö korraldusest ja õpetaja valmisolekust teistmoodi õpetada. Uue õpikäsituse ja LTT valdkonna lõimingu praktiliseks elluviimiseks on seni pakutud vähe tuge nii õppematerjalide kui täiendkoolituse osas. Ta tõi näite kahest õppetööd elavdavast võimalusest: Tartu Ülikooli Chemicumis tegutsev Uurimislabor, mis pakub loodusteaduste ekperimentaalset õpet, ja arvutipõhise statistika interaktiivsed õppematerjalid kodulehelt koolistatistika.ut.ee.

Regina Multram Sihtasutusest Innove tutvustas uut lähenemist loodusainete ja matemaatika õpitulemuste välishindamisel. SA Innove töötab Digipöörde programmi raames ja ESFi vahendite toel 2020. aastaks välja uuendatud tagasisidevõimalustega tasemetööde ja eksamite kontseptsioonid, prototüübid ning viib läbi uuendatud funktsioonidega e-testide katsetused viies valdkonnas: keel ja kirjandus, matemaatika, võõrkeeled, loodusained ja sotsiaalained. Loodusainete puhul tahetakse liikuda konkreetsete teadmiste ja spetsiifiliste oskuste hindamiselt üldisema loodusteadusliku kirjaoskuse hindamisele, mis annab võimaluse võrrelda õpilaste tulemusi eri kooliastmetes.

Tallinna Reaalkooli õpetajad Piret Karu ja Tiina Talvi rääkisid oma kogemusest aineüleste õppekäikude korraldamisel. Aineülesed õppekäigud on Reaalkooli õppekavas kirjas, õppekäik kestab tavaliselt terve koolipäeva ja õppekäik kantakse e-kooli vastavalt ainetevahelisele kokkuleppele. Õppekäigu kirjelduses on lõimuvad õppeained, läbivad teemad ja üldpädevused, vajalikud õppevahendid ja finantseerimine. Näiteks kasutatakse RMK, loodusmajade jt asutuste projektipõhiseid pakkumisi. Õppepäeva ettevalmistus eeldab aineõpetaja(te) ja klassijuhataja head koostööd. Palju eeltööd tehakse tunnis, välitööde puhul on õpilastel siis juba täpselt teada, mis ülesannet keegi täidab. Õppekäigul tegutsevad õpilased rühmadena ja vastutavad ise tulemuse eest, õpetajatel on toetav ja juhendav roll. I kooliastemes on üks aineteülene õppekäik õppeaasta jooksul, II ja III kooliastmes kaks ja gümnaasiumis neli (gümnaasiumi jooksul): loodusteaduslik, üldkultuuriline, kultuurilooline õppekäik (Vargamäele), karjääri planeerimisega seotud õppekäik Tartusse.

Bart de Wolf Hollandist Sancta Maria Lütseumist tutvustas, kuidas nende õpilased õpivad keskkonda tundma vaatlusmeetodi abil ning kuidas lõimida geograafiat ja bioloogiat. „Bioloogia ja geograafia mõlema tuumaks on terviklik lähenemine süsteemile. Geograafid seostavad ühiskondlikke suhteid loodusliku keskkonnaga ning ammutavad selle jaoks materjali nii ajaloost kui majanduse printsiipidest. Bioloogid uurivad elu igal võimalikul mõõtmel molekulidest biosfäärini. Just selle laia haarde tõttu kulub Hollandis vähemalt viis aastat, et õpilased saaksid selgeks põhitõed,“ kirjutas Bart de Wolf oma ettekande tutvustuseks konverentsi kogumikus.

Sancta Maria Lütseumis on bioloogia ja geograafia õpetamine kokku pandud ning tähelepanu on mõlema aine ühisel eesmärgil: õpetada noor maailma jälgima. Kõige olulisem pole mitte teadmiste omandamine, vaid kogemus, mis saadakse teadmiste omandamise käigus. Nii sündiski otsus korraldada õppereis Islandile. „Kõige olulisemateks märksõnadeks said seiklus, uudishimu ja hämmastumine,“ sõnas Bart de Wolf. Ka õhtusöögi valmistamine kuumaveeallikas võib olla selleks punktiks, kust tekib huvi teaduse vastu.

Ettekannetega esinesid veel Pille Liblik Haridus- ja Teadusministeeriumist, Terje Tuisk Eesti Teadusagentuurist, Juhan Koppel teadussaatest „Rakett69“, Päivi Kousa Maunulan yhteiskolust; Einar Rull SA Innovest, Joonas Hellermaa ERRist jpt.

Konverentsi teisel päeval sai täiendada ainealaseid teadmisi ligi 30 töötoas, mida juhendasid praktikud Tallinna Reaalkoolist, Miina Härma Gümnaasiumist, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Tervishoiu Muuseumist, RMK Sagadi looduskoolist, Eesti Arhitektuurimuuseumist, Teaduskeskusest AHHAA, Tartu Observatooriumist, Energia Avastuskeskusest, Tallinna Loomaaiast, TÜ Muuseumi Tähetornist, Tartu Loodusmajast ja Meremuuseumist. Lisaks toimusid Rändava Bioklassi töötoad.

Tutvu konverentsi kogumiku failiga siit.

Madli Leikop