Oliver Paberits uuris glükomeetreid

Nimi: Oliver Paberits
Klass: 9
Lemmikõppeaine: keemia
Uurimistöö pealkiri: iBGStar glükomeetri iseloomustamine glükoosi kontsentratsiooni määramiseks veres ja testlahustes
Juhendaja: Raivo Vilu

Idee ja eesmärgid
Oliver Paberits on juba varem proovinud uurimistööd teha, kuid lugedes kooli huvijuhi edastatud kirja võimalusest osaleda projektis „Noore uurija stipendium“, hakkas ta sellele uuesti põhjalikumalt mõtlema. „Teadsin kohe, et sooviksin teha loodusteaduste ja eelkõige keemiaga seotud tööd, kuna need valdkonnad köidavad mind juba pikemat aega,“ sõnab noormees. Kuna kohe ühtegi väga konkreetset ideed teema osas ei tekkinud, siis tutvus ta alustuseks, milliste valdkondade uurimistega Eestis üldse põhjalikumalt tegeletakse: “Eelkõige vaatasin keemiaga seonduvaid valdkondi ning eriti just neid, millel on seoseid ka bioloogilise või meditsiinilise poolega, kuna ka see pakub mulle huvi.“ Kõige sobivam tundus talle biosensorite teema. „Õpilaste Teadusliku Ühingu poolt viidi mind kokku Tallinna Tehnikaülikooli Keemiainstituudi Biotehnoloogia õppetooli professor Raivo Viluga,“ täpsustab Oliver.

IMG_0694

Oliver Paberits laboris (foto:erakogu)

Sobivat teemat aga väga lihtne leida ei olnudki, kuna otseselt biosensorite uurimisega TTÜ-s ei tegeleta ning õppetooli tehtavatest uuringutest ühtegi sellist ei olnud, mis oleks noormehele kuidagi eriliselt silma torganud. „Ilmselt oli asi ka väheses kogemuses ja eelteadmistes,“ mõtiskleb õpilane. Pikema arutmise ja kaalumise järel pakkus juhendaja välja, et Oliver võiks uurida mõnda glükomeetrit. Kuna glükomeetrit kasutavad veresuhkru määramiseks diabeetikud, siis on loodud kompaktsed lihtsalt kasutatavad ja kättesaadavad analüsaatorid, mis on samal ajal täppisinstrumendid. „Juhendaja pakutud idee tundus suhteliselt hästi minu soovide ja võimetega sobivat ning seetõttu otsustasimegi antud teema kasuks,“ selgitab Oliver töö teema kujunemist. „Saime oma käsutusse tootjafirmast kaks iBG Star glükomeetrit ning ma asusin uurima nende toimimist ja täpsust,“ lisab ta.
Suuri uusi avastusi noormees uurimistöölt ei oodanud, kuna glükomeetreid on juba küllaltki palju uuritud ning uusi põhjapanevaid avastusi on seega tema hinnangul ilmselt raske teha. „Pigem soovisin õppida, kuidas biokeemilised analüsaatorid töötavad ja saada kogemusi teadustööks tulevikus.“

Uurimistöö kirjutamine
Suure osa materjalidest sai Oliver juhendajatelt Raivo Vilult ja Tiina Randlat, ning veel mõnedelt inimestelt, kes aitasid töö teostamisele kaasa. „Palju sai ka ise otsitud erinevatest andmebaasidest nagu näiteks ScienceDirect ja PubMedm,“ täpsustab noor uurija. Ta lisab, et antud teema kohta on väga palju kirjandust ja oli raske just seda õiget ja sobivat leida. Nagu ka kõikide teiste uurimistööde puhul, pidi ka Oliver lugema ingliskeelset kirjandust, millest esimese hooga oli raske aru saada. Kõige raskem töö kirjutamise juures oli aga töö lõplik kokkukirjutamine ja vormistamine.
Noormees tunnistab, et töö suunitlus esialgu planeerituga veidi muutus:“ Kui esialgu oli plaanis keskenduda rohkem ainevahetuse poolele, siis lõpuks otsustasime keskenduda rohkem glükomeetrile, selle toimisest arusaamisele, täpsuse ja spetsiifilisuse määramisele – see pakkus mulle ka suuremat huvi.“

Tulemused
Nagu mainitud, siis Oliveri töö suunitlus algselt plaanituga mõnevõrra muutus. „Alguses me plaanisime tegeleda pigem erinevate toitainete ning füüsilise ja vaimse koormuse mõju uurimisega vere glükoosisisaldusele kasutades iBGStar glükomeetrit. Lõpuks tegelesime rohkem mõõtmistega testlahustest ja glükomeetri täpsuse ja spetsiifilisuse uurimisega,“ selgitab noor uurija.
Oliver soovib ka tulevikus teadusega tõsisemalt tegelema hakata ning usub, et saab õpitut otseselt ära kasutada: „Õppisin hankima materjali ning arenes ka oskus erinevaid jooniseid vormistada. Muidugi õppisin ka palju erialast.“ Noormees täpsustab, et soovib tulevikus hakata tööle loodusteaduste või ka meditsiini valdkonnas. „Tahaks, et eriala oleks seotud keemiaga. Kuna biosensorid pakuvad huvi ning antud töö käigus tekkis veel hulk ideid, siis võiks jätkata ka biosensorite teemaga. Siiski tahaks kindlasti veel ka mõne teise valdkonna uurimisega tegeleda,“ mõtiskleb õpilane tuleviku plaanide üle. „Leian, et olen hetkel ka veel liiga noor, et teha juba praegu väga kindlaid otsuseid edasise osas ära. Hetkel on siiski kõige olulisem keskenduda õppimisele,“ võtab ta uurimistöö kirjutamise ja kogemuse kokku.

Juhendaja Oliverist:
Oliveris on ainet, millest “tehakse” teadlasi. Ta õppis kiiresti, oli täpne laboris ning sai aru numbriliselt usaldatavate mõõtmiste tegemise põhireeglitest. Ta näitas ka, et peale „kopi-ja-pasta“ oskab ta arutleda, arvutada, kasutada Excel’ít ning vormistada peaaegu standardset teaduslikku teksti. Kui vaadata n.ö. kissis silmadega Oliveri tööd, siis võiks ehk proovida seda “sokutada” sõbralikele õppejõududele bakalaureusetöö pähe. Loodan, et meie koostöö jätkub. Muidugi oleks hea, kui seda koolitööd niipalju poleks, siis saaks kiiremini uurida… Viimane lause oli muidugi nali. Oliveril on õigus – praegu peab õppima ja keha kultuuriga tegelema, et tulevikus tõsiselt ja pikalt teadust teha.

Pinginaabri Oliverist: Oliver on tore, tark poiss. Ta on väga hea õppimises. Hea on koos olla, sest iga kord saab midagi uut teada ning enda vigu parandada. Ta on kogu aeg õppimisega kinni, aga kui vaja leiab ikka aega ka jutustamiseks ning sõbrustamiseks. Oliveri iseloomustab veel väga suur järjepidevus ja põhjalikkus kõigis oma ettevõtmistes.