Mare Vahtre uuris transgeenseid organisme

Nimi: Mare Vahtre
Klass: 12
Lemmikõppeaine: Bioloogia
Uurimistöö pealkiri: „IVF, ICSI ja SCNT meetodite võimalused transgeensete organismide tootmiseks”
Juhendaja: Pille Pärn, MS

Idee ja eesmärgid
Noore Uurija stipendium ja idee töö kirjutamiseks jõudis Mareni läbi kooli bioloogia õpetaja, kes pakkus välja, et õpilane võiks stipendiumile kandideerida. Gümnasist soovis hakata uurima enda jaoks huvipakkuvaid teemasid, milleks on tüvirakud ja transgeensed organismid. „Transgeensed organismid olid minu jaoks juba varemgi huvi pakkunud, kuid tänu rakendusbioloogia tundidele, kus käsitlesime erinevaid tehnoloogiaid, tänu millele on võimalik transgeenseid loomi toota, hakkas mind antud teema rohkem huvitama. Huvi kasvamisele aitas tublisti kaasa ka Eesti esimese kloonvasika Juuni sünd,“ selgitab abiturient huvi teema vastu. Täpne teema paikapanemine toimus siis, kui Mare stipendiaadiks valiti ning Eesti Maaülikoolist juhendaja leiti. „Koos jõudsime teemani, mida on Maaülikoolis võimalik uurida ning mis oleks jõukohane,“ sõnab abiturient. Ta lisab, et valiku tegemisel arutleti selle üle, milliseid katseid ning millised uurimisteemad oleksid gümnasistile jõukohased ning samas ka huvipakkuvad.

Kuna Mare on bioloogiast väga huvitatud, siis oli võimalus uurida ka transgeensete organismide tootmiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, aga ka suguselekteeritud sperma kasutamine transgeensete organismide tootmiseks ning nimetatud meetodi olemust ning efektiivsust. „Samuti oli üks võimalikest teemadest uurida, kas transgeenseid organisme on võimalik efektiivselt toota meetodiga, mille käigus kleebitakse transgeen spermatosoidi külge, mis hiljem viljastab munaraku,“ loetleb noor uurija valikuid.

Uurimistöö kirjutamine
Uurimistööks vajalike materjalide hankimine toimus interneti abil. Kogu kasutatud materjal oli ingliskeelne ning pärines suuremas osas teadusartiklitest. „Uurimistöö koostamisel kasutasin rahvusvahelisi teadusartiklite portaale,“ täpsustab uurija, „sobivate materjalide leidmine oli uurimistöö koostamisel alguses väga keeruline, mistõttu pidin ma hiljem nii mõnegi lõigu ümber kirjutama.“ Uurimistöö koostamise puhul oli oluline, et kasutataks algallikat, mida oli Mare uurimistöö puhul võrdlemisi raske leida. Lisaks ei olnud võimalik paljude artiklite puhul leida artikli täisversiooni, et sellele siis korrektselt viidata või täies mahus vajalikku infot kätte saada. Sobiva kirjanduse juures oli gümnasisti jaoks raske ka spetsiifiline sõnavara, mida oli raske tõlkida. „Hiljem ei olnud sõnavara enam takistuseks, kuna olin enimkasutatavad terminid ka inglise keeles selgeks saanud ning artiklitest aru saamine oli olulisest lihtsam,“ tutvustab Mare töö protsessi.

Abiturient suhtus teaduslaboris töötamisse kui võimalusse, mida väga paljudel õpilastel ei ole ning mida tuleks ära kasutada võimalikult hästi ning efektiivselt: “Seetõttu olin väga avatud kõikidele võimalustele, mida mulle Maaülikoolis pakuti. Pigem tahtsin teha rohkem kui vähem.“

Mare tunnistab, et töö kirjutamise juures oli kõige raskem kirjanduse ülevaate koostamine, mille peale kulus väga palju aega. Samuti oli aeganõudev kirja panna materjalide ning metoodika osa. Abiturient sõnab, et uurimistöö koostamise juures nõudis iga toiming aega ning vaeva, kuna sarnase sisuga uurimistööd polnud ta kunagi teinud.

mare vahtre 2

Mare Vahtre (foto:erakogu)

Tulemused
Antud töö koostamisel ei osanud Mare tulemuste osas midagi erilist loota, kuna ei vallanud antud teemat piisavalt põhjalikult. Ta lootis teha palju katseid ning omandada uusi teadmisi nii teoorias kui ka praktikas. „Eelkõige tutvusin väga põhjalikult transgeensete organismide tootmiseks kasutatavate meetodite kohta – nende olemust, efektiivsust, kasutatavust ning vähesel määral ka maksumust. Suureks plussiks on kindlasti ka asjaolu, et omandasin suurel hulgal oskusi teaduslaboris töötamiseks,“ võtab noor uurija õpitu kokku, „lisaks õppisin ära suuremas osas kasutatavaid termineid nii inglise kui ka eesti keeles, samuti ka uurimistöö vormistamise vastavalt kriteeriumitele.“

Mare on kindel, et saab õpitut ka tulevikus rakendada, sest soovib tegeleda teadustööga, täpsemalt molekulaarbioloogiaga seotud teemadega. „Kuigi sooviksin tulevikus tegeleda pigem inimestega, arvan, et loomadega seotud teema uurimine tuleb mulle kasuks,“ täpsustab ta.

Uurimisteema valikul oli tema jaoks oluline asjaolu, et saaks tegeleda molekulaarbioloogiaga ning uurimistöö oleks seotud laboratoorsete katsetega. „Need kriteeriumid olid olulised, kuna soovin tulevikus tegeleda molekulaarbioloogiaga seotud teemadega. Kuigi sooviksin tulevikus tegeleda pigem inimestega, arvan, et loomadega seotud teema uurimine tuleb mulle kasuks,“ selgitab noor uurija.

Mare sattus „Noore uurija stipendiumi“ projekti tänu bioloogiaõpetajale, kes pakkus välja võimaluse kandideerida stipendiumile, mille kõigus on võimalik töötada teaduslaboris. „Õpetaja poolt väljapakutud idee tundus minu jaoks väga huvitav ning otsustasin proovida, kusjuures ei lootnud ma teha midagi sellist, mida hiljem Maaülikoolis tegin,“ on gümnasist rahul.

Juhendaja Pille Pärn, MSc:
Mare Vahtre uurimustöö kirjutamine kulges väga ladusalt ilma tõrgeteta. Mare oli väga iseseisev kirjanduse leidmisel ja kirjanduse ülevaate kirjutamisel. Kohe esimesel päeval laboris võimeline järgima ingliskeelseid tööjuhiseid, vajades vähe juhendajapoolset abi. Mare on avatud suhtleja ja hea meeskonnatöötaja, kannatlik ja tähelepanelik. On näha, et Marel on sügav huvi molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia valdkonna vastu, tal on huvi ja julgus esitada ja püstitada küsimusi, ta ei lase end häirida tagasilöökidest. Soovin Marele edukat teadlasekarjääri.

Sõbranna Anett Kikas:
Mare on inimene, kelle puhul peab paika vanasõna „Kes teeb, see jõuab!“. Suudab oma aega väga hästi planeerida. Ta on kadestusväärselt püüdlik ja töökas. Allaandmisest ei ole tema puhul mõtet rääkidagi. Mare pole andekas mitte ainult bioloogias vaid ka mitmel teisel alal. Näiteks: orienteerumises, muusikas, kunstis, ajaloos ja keeltes. Tema mõttemaailm on väga loov ning kirev. Marel on suur huvi ka kosmoloogia vastu, mistõttu vahel tema mõttevälgatused tunduvad üpriski utoopilised, mida ta ei karda ka oma sõpradega jagada. Alati abivalmis ja sõbralik, inimene, keda saab usaldada ning ei pea kunagi kartma, et ta sind alt veab. Marega leiab alati ükskõik millise jututeema ega teki kunagi ebameeldivaid vaikushetki.
Usun, et Mare on inimene, kes suudab oma unistused täide viia.