Portugali kolmik katsetas seenetõrjeks vetikat
Portugallased Gabriel Silva Silva (17), Eduardo Teixeira Rocha Nogueira (18) ja Francisca Santos Martins (18) Portost asusid võitlusesse Phytophthora cinnamomi-nimelise seenega, mis ei reageeri ühelegi kaubanduses kättesaadavale seenetõrjevahendile ja kuulub maailma saja kõige kahjulikuma taimepatogeeni hulka.
Oma keskkonna valdkonna projektiga „ShealS – Sea Heals Soil“ (eesti keeles – meri parandab pinnast – autor) pälvisid nad Euroopa noorte teadlaste konkursil Intel ISEF 2018 eripreemia ehk osaluse Pittsburgis Ameerika Ühendriikides toimuval noorte teadlaste messil.
Santos Martins rääkis, et nende projekti eesmärk oli luua vetikaekstraktidel põhinev looduslik seenetõrjevahend, et ohjeldada nimetatud mikroorganismi. „Kuna mere makrovetikad suurendavad taimede patogeenivastast kaitsevõimet, kasutasime kolme Portugali rannikumeres kasvava makrovetika ekstrakti, et hinnata nende pärssivat toimet haiguse vastu, mida tuntakse tinditõve nime all ja mida põhjustab Phytophthora cinnamomi,“ selgitas neiu.
Tahavad veenduda vetika ohutuses puudele ja mullale
Tulemused näitasid, et üks makrovetikas (Corallina sp.) pärssis seente kasvu 63%. Santos Martins ütles, et tema jaoks oligi kõige üllatavam see, et nende idee toimis. „Me ootasime muidugi, et meie vetikad aitavad selle probleemi vastu, aga me ei osanud loota nii head tulemust, eriti kuna sellele patogeenile ei ole erinevad tõrjevahendid mõjunud,“ rääkis ta ja lisas, et selline tulemus andis kogu tiimile indu mõelda kastist väljapoole ja fantastilist tulemust veelgi parandada.
„Kuna saime üldse preemia ja veel võimaluse osaleda Intel ISEF võistlusel, siis saime aru, et meie projekt ei pruugi jääda lihtsalt meie väikseks tööks, vaid sel võib päriselt suur tulevik olla,“ jutustas Santos Martins.
Järgmiste sammudena tahavad noored kontrollida, kas kasutatud vetikaekstraktid on ohutud puudele, pinnasele ja mulla mikroorganismidele, ning muuta oma seenetõrjevahendit efektiivsemaks. „Me ei lõpeta tööd, oleme kolme aastaga oma projektiga nii ühte kasvanud, et jätkamine on igati loomulik samm,“ ütles Santos Martins.
Zürii vaatas postrist kaugemale
Portugallased alustasid projektiga kümnendas klassis. Tol hetkel avaldati üks teadusartikkel, mille eesmärgiks oli tõsta teadlikkust tinditõve mõjudest kastanitele – nimelt vähendab see kastanisaaki sisuliselt poole võrra. See teema läks kolmikule hinge ja nii otsustasidki nad katsetada looduslikku lahendust.
Euroopa noorte teadlaste konkurss jättis portugallastele sügava mulje. „Saime olla koos nii paljude säravate inimestega ja ei olnud üldse võistluse tunnet. Kõigil oli lõbus, õppisime üksteise projektidest palju ja saime uusi sõpru. Üritus oli ka väga hästi korraldatud,“ sõnas Silva Silva. Santos Martins lisas, et neid üllatas, et žüriiliikmed kohtlesid neid eakaaslastena ja tundus, et rohkem kui parima projekti otsimisele keskendusid kohtunikud iga projekti sisusse ja tahtsid teada, kes on autorid inimestena.
Santos Martins ja Teixeira Rocha Nogueira alustasid sel sügisel Porto ülikoolis meditsiiniõpinguid, Silva Silva õpib samas ülikoolis metallurgia ja materjaliteaduse erialal. „Teadustöö lihtsalt on see, millest ma ei suuda lahti lasta, eriti peale sellist kogemust. Tahaksin olla nii arst kui teadlane,“ rääkis Santos Martins.
Marii Kangur