Leedukas arendas koduse abimehe taastumiseks

18-aastane leedukas Adomas Paulauskas Panevėžysest lõi virtuaalreaalsusmängu, mida saab kasutada taastusraviks ükskõik kus, kasvõi enda elutoas. Idee tuli sellest, et kümme aastat tagasi, teise klassi õpilane olles, vajas ta ise taastusravi, aga talle ei meeldinud seal üldse käia.

Paulauskas lisas, et veidi hiljem sai temast suur videomängude huviline ja seepärast tundus uurimistöö teema valimise juures loogiline ühendada oma mälestused hobiga. „Tahtsin teha midagi, mis oleks ühiskonnale ja inimestele kasulik,“ märkis ta ja tõi näiteks, et kui rehabilitatsioonikeskus on teisel pool linna, siis pole vigastusest või operatsioonist taastuval inimesel seal sugugi hea käia, või et kui on parajasti külm talv, siis on inimesel oht jääl libiseda ja end uuesti vigastada.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Euroopa noorte teadlaste konkursil pälvis ta Prace'i eripreemia, millega kaasneb võimalus külastada superarvutite keskust.

Harjutusi saab lisada

Paulauskas selgitas, et virtuaalreaalsus tõhustab taastusravi, sest see suurendab läbi mängu patsiendi motivatsiooni ja annab võimaluse taastusravi protsessi jälgida. Praegu valmis olev mäng on suunatud jalatraumast või -operatsioonist taastujatele. Mängu eesmärk on lüüa fikseeritud aja jooksul jalaga võimalikult palju palle, mis ülalt alla kukuvad. Algoritm kohandab mängu raskusastet inimese füüsilistele võimetele ja arvestab ka sellega, et mängija väsib mängu käigus ära.

Praeguseks on noormees projektiga tegelenud kolm aastat, kuid see pole kaugeltki veel valmis. „Sugugi kõik harjutused ei ole veel mängus olemas ja ka sensoreid on vaja igasse suunda, et inimese tegevust paremini jälgida,“ rääkis ta. Ka sensorite arendustöö veel kestab, sest Paulauskas näeb ideaalis, et need võiksid olla väikesed ja lihtsad ning inimese külge kinnitatavad.

Arendab südamelähedast valdkonda

Sel sügisel alustas Paulauskas Vilniuse ülikoolis õpinguid tarkvara arendamise erialal. Oma projektist plaanib ta võimaluse korral kirjutada ka bakalaureusetöö. „Rehabilitatsioonisüsteem on mulle juba ammu südamelähedane olnud ja eriti vägev on seda nüüd masinõppeteadlasena parandada,“ sõnas noormees.

Euroopa noorte teadlaste konkursil osalemine oli Paulauskase sõnul lõbus kogemus. „Kõigil osalejatel olid väga head projektid ja tore on selliste tarkade inimestega suhelda,“ ütles ta.

Marii Kangur