Kanadalanna uuris vähiravi parendamise võimalusi

 

Calgaryst Kanadast pärit 16-aastane Colette Benko kirjutas oma meditsiinivaldkonna uurimistöö sellest, kuidas oleks võimalik parandada neuroblastoomi ehk ebaküpsetest närvirakkudest tingitud lapseea vähi ravivõimalusi. Teema olulisust neiu jaoks on võimatu sõnadesse panna, sest kolm aastat tagasi sai ta ise neuroblastoomi diagnoosi.

Oma projekti alustas ta poolteist aastat tagasi, mõned kuud peale ravi lõppemist. „Ravi kõrvaltoimed olid väga rasked ja segasid normaalset elu. Tahan väga töötada selle nimel, et leida paremaid alternatiive,“ rääkis ta.

Heade rakkude sisselülitamine

Üks neuroblastoomi raviviisidest on rakkude eristumise esilekutsumine, mille käigus moodustub teatud tüüp rakke. Eristumise ehk diferentseerumise esilekutsumine võimaldab saada paremaid ravitulemusi ja retsidiivide võimalus väheneb, kuid praegu on selleks kasutataval ravimil (CRA - isotretinoiin) tõsised kõrvaltoimed.

Benko uuris seda, kuidas saab epigeneetikat – geeniekspressiooni kontrollimist – kasutada neuroblastoomi ravis, lülitades sisse geenid, mis vastutavad rakkude eristumise eest ja mille haigus on vaigistanud. Tema testid näitasid, et ravim DZNep oli madalamal kontsentratsioonil tõhusam neuroblastoomi rakusurma esilekutsuja kui CRA ning lisaks soodustas see rakkude diferentseerumist.

Teiste laste ja noorte heaks

„Töö tulemuste põhjal saan väita, et DZNepil on potentsiaali saada tulevikus tõhusaks lapseea vähi ravimiks,“ sõnas Benko ja lisas, et ta naudib lahenduste leidmist väga. „Neuroblastoomi tõttu sureb maailmas 12 000 last aastas. Kui ma saan kasvõi midagi nende heaks teha, olen väga õnnelik,“ ütles ta.

Uurimistöö tegemine oli Benko sõnul vahepeal päris raske ja ta panustas sinna alla väga palju tunde, kuid samas ütles ta rõõmsalt, et hea tulemuse saavutamiseks peabki asja kirglikult suhtuma ja tõeliselt pühenduma.

Praegu on tal käsil viimane aasta keskkoolis. Järgmisel sügisel astub ta praeguste plaanide kohaselt Calgary ülikooli meditsiinikooli.

Marii Kangur