Iisraellane valmistas kärbsevastsete abiga biodiislit
18-aastane Gal Levy elab väikeses Kerem Maharali külas Iisraelis. Nii tema perekonnas kui külas on talunikke, kel tekib põlluharimisest palju orgaanilisi jäätmeid, mida on väga kallis ära vedada. Kui aga orgaanilised jäätmed lihtsalt maa alla matta, nagu seda palju tehakse, saastab see õhku, vett ja pinnast.
Just neil põhjustel hakkas Levy mõtisklema, kuidas kahjulikest jäätmetest midagi kasulikku, näiteks biodiisilt teha. Kui koolis anti eelmisel aastal võimalus teha uurimistööd, siis otsustas ta huvitava teema käsile võtta. Oma töös uuris ta orgaanilistest jäätmetest biodiisli tootmise võimalust kärbseliigi Hermetia illucens vastsete abiga. Tema keskkonnavaldkonna projekt pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil BBI JU bioökonoomia eripreemia.
Üllatuslikult tulemuslik meetod
Kärbseliik Hermetia illucens püüdis Levy tähelepanu, sest see ei ole kahjulik inimestele, loomadele ega kultuurtaimedele, samas aga toituvad vastsed kiuvabadest orgaanilistest jäätmetest, tarbides neid iga päev kahe- kuni kolmekordse kehamassi ulatuses. „Vastse kehamassis on 35% valke, mis töödeldakse ümber loomasöödaks, ja umbes sama palju rasvu, mida hetkel ei kasutata. Uurimuses vaatlesin antud rasvade kasutamist biodiisli tootmiseks kahest orgaaniliste jäätmete tüübist: põllumajanduslikest ja loomsetest jäätmetest,“ selgitas noor teadlane.
Tulemused näitasid, et tonnist tomatitest toodeti 34 liitrit ja tonnist lehmasõnnikust 8,5 liitrit biodiislit. „Mind üllatasid need kogused ja muidugi ka see, et minu toodetud biodiisli energiatihedus oli peaaegu võrdne tavalise diisliga,“ rääkis Levy.
Unistab biodiisli tehasest
Euroopa noorte teadlaste konkursil osalemist nautis noor iisraellane väga. „Väga mõnus oli teistest riikidest pärit inimestega rääkida ja nende huvitavate projektidega tutvuda,“ ütles ta.
Nüüd ootab noormeest kaitsevägi, kuid peale seda loodab ta jätkata tööd oma projekti kallal, et ühel päeval rajada orgaanilistest jäätmetest biodiisilt valmistav tehas. „Ma loodan uurida oma katsetatud meetodi majanduslikku kasutegurit, leida veel efektiivsemaid viise ja kasutada teisigi bioloogilisi süsteeme, et nii otsida lahendusi neile globaalsetele probleemidele, mis on seotud keskkonna saastumisega.“
Marii Kangur