Bulgaarlane naudib puhast matemaatikat
Kujutate ette olukorda, et te jalutate lõpmatus pargis, mille teed moodustavad ruudulise võrgustiku, ja seal on jäätiseputka, aga selle juurde satute ainult ühe korra? Nii kirjeldas 17-aastane bulgaarlane Chavdar Tsvetanov Lalov oma uurimisobjekti ehk ennastvältivaid ekslemisi (inglise keeles: self-avoiding walks). Tema matemaatikavaldkonna uurimistöö pälvis Euroopa noorte teadlaste konkursil kolmanda preemia ehk 3500 eurot ja aupreemia ehk võimaluse osaleda 2018. aasta suvel kahenädalasel noorte teadlaste festivalil Londonis.
Lalov rääkis, et tema projekt puudutab ennastvältivate ekslemiste loendamisprobleeme. “Uurisin 75 aastat lahendamata probleemide lihtsustatud versioone ja mul õnnestus juhendaja poolt soovitatud teema varasemaid tulemusi laiendada,” selgitas ta ja avaldas lootust, et nende töö tulemused aitavad lahendamata probleemide lahendamisel sammukese edasi
Noormehe sõnul on ennastvältivatel ekslemistel keemias ja arvutite algoritmide optimeerimisel mitmeid rakendusi. Näiteks kasutatakse neid polümeeride füüsikaliste omaduste arvutamiseks, mida on katsetest raske teada saada.
Huvi sai teaduskoolis toetust
Loendamisprobleemide vastu tundis Lalov huvi ka varem, kuid ennastvältivate ekslemisteni jõudis ta 2016. aasta suvel gümnaasiumiõpilaste teaduskoolis, mida korraldas Bulgaaria Teaduste Akadeemia matemaatika ja informaatika instituut. Seal said kõik osalised kolme nädala vältel mentori juhendamisel ennast huvitavat teemat uurida. Lalovi mentor oli Rumen Dangovski, kes on ka ise Euroopa noorte teadlaste konkursil osalenud. Just Dangovski soovitaski noormehel loendamisprobleemidele just sellise nurga alt läheneda.
“Tavaliselt on matemaatikute jaoks põnev väljakutse ühendada lahenduseta probleem mõne lahendatud probleemiga, sest kui mõistad seda seost, siis oled teinud suure läbimurde,” selgitas Lalov ja ütles, et tema oma töös just sellise mõistmiseni jõudis. Ta lisas, et kogu seoses otsimise protsess oli tõeliselt huvitav ja samas ka keeruline. Samas nentis Lalov, et tema töö ei ole veel kaugeltki tehtud, sest tal on veel mitmeid hüpoteese, mis vajavad tõestust.
Erinevate alade spetsialistid laiendavad vaatenurka
Lalov hindas Euroopa noorte teadlaste konkursi suurimaks kasuteguriks võimalust arutada oma teemat žürii ja teiste osalejatega. “Kohtunikud, kes minuga rääkisid olid matemaatika, arvutiteaduse, füüsika ja näiteks astronoomia spetsialistid. Igaühega neist arenes meil erinev arutelu ja mu esinemisoskus kindlasti paranes iga hetkega,” ütles ta ja lisas, et tore oli saada ka uusi sõpru, kellega ideid vahetada, “loodan, et näen neid varsti jälle.”
Tulevikus soovib Lalov õppida puhast matemaatikat ja saada matemaatikuks. Seega, teadus saab tema elu suureks osaks. Enne seda on noormehel aga veel kaks gümnaasiumiklassi käia, mille kõrvalt kavatseb ta loomulikult oma suure kirega edasi tegeleda. Järgmine teemagi on juba varnast võtta – nimelt, Bulgaaria Teaduste Akadeemia liige, akadeemik Vesselin Drensky soovitas talle uurimiseks distributiivset algebrat.
Marii Kangur