Jaak Kals ja veresoonte tervis

Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliinikus arst-õppejõuna tegutsev Jaak Kals on lisaks ametis ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonna biokeemia instituudis vanemateadurina. Loe, millega veresoontekirurg tööl ja vabal ajal tegeleb ning kuidas ta teadusesse sattus.

1. Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?
Varases nooruspõlves oli suur sümpaatia ja austus põlluharija ja talupidaja elukutse vastu. Rohkem kui Eestimaa talupoeglik pragmaatiline arusaam, et ainult nii saab kvaliteetse söögi lauale, tundus tollal pööraselt ahvatlev traktoriga põllul lõputult vagusid või heinakaari mõõta. Kuid eks ajaga see soov teisenes ja tänasel päeval ei tule seda loomulikult kahetseda.

2. Kuidas sattusid teadusesse?
Lõpliku impulsi selleks andis professor Mihkel Zilmer, kes 1997. aastal arstiteaduskonna teisel kursusel mulle otsese ettepaneku tegi. Sellega purunes ka lõplikult võimalus, et teadustöö minu elust mööda hiilib. Siis järgnesid esimesed käeproovimised laboris, koostöö kliinikuga, edasi loogilise jätkuna doktoritöö, veresoontekirurgi eriala omandamine, doktorantide juhendamine ja kõik muu.

3. Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Loomulikult saab alati paremini ja elegantsemalt, kuid suures plaanis olen kindlasti väga rahul. Nii mõneski aspektis on reaalsus ka ootused ületanud. Olen õnnelik, et saan töötada praktiseeriva arstina ja samal ajal teadustööd teha. Kõige suurem heameel on aga sellest, et meie teadusgrupp suudab Eestis toimetades luua pidevalt uusi väärtusi, millel on ka rahvusvaheline mõju. Kiidan väga oma doktorante, kelle toel saavad paljud teaduslikud küsimused vastuse. Eestis töötamise eelisena rõhutan ikka seda intellektuaalset vabadust, mis piiritaga suurtes teadusrühmades võib oluliselt piseneda.

Dr. Jaak Kals professor Mihkel Zilmeriga Kyotos 2014. aastal (foto:erakogu)

Dr. Jaak Kals professor Mihkel Zilmeriga Kyotos 2014. aastal (foto:erakogu)

4. Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Minu töö praktiseeriva veresoontekirurgi ja arstiteadlasena on suunatud veresoonte „tervise“ parandamisele. Kuna veresoonte kahjustustest tingitud südame- ja veresoonkonna haigused põhjustavad tänaseni enim surmasid maailmas, siis on see temaatika lisaks kitsale teadushuvile ka globaalse tähtsusega.

5. Kuidas on Sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Piltlikult öeldes, kuna veresooned on organismis kõikjal, siis nende uurimine võib anda vastuseid väga erinevate haiguste korral. Lisaks üldlevinud veresoontehaigustele (ateroskleroos, hüpertensioon) uurime näiteks veresoonte funktsiooni ka osteoartroosi , juveniilse artriidi, laste diabeedi korral, samuti enneaegsetel vastsündinutel, kuid ka sõjalise missiooni ja kuumastressi järgselt jne. Seoses sellega on meil koostöö paljude teadusgruppidega nii Eestis kui välismaal. Kokkuvõtvalt, meie laiapõhjalised siirdemeditsiinilised uuringud (st. uuringud, mille kaudu fundamentaalsete baasuuringute tulemused jõuavad kliinilisse praktikasse ) aitavad paremini mõista kõikjal veresoontes aset leidvaid protsesse.

6. Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Usun, et arstiteadusesse ja praktilisse meditsiini jõudmine ning sinna kanna kinnitamine on seni olnud tähtsaim. Edasi on raske midagi üheselt välja tuua. Eks seda peavad teised hindama, kuid igasugune teadusalane õnnestumine (edukas eksperiment, kliiniline katse), mis realiseerub publikatsioonina, mida teised ka märkavad (viitavad) mõjub motiveerivalt. Samuti juhendatavate doktoritööde edukas kaitsmine ja tulemuslikud teadusprojektide rahataotlused lisavad entusiasmi. Kui sinu tegevust veel kuidagi laiemalt tähele pannakse ja ära märgitakse, siis see on juba lisaboonus. Kindlasti ka erialane areng pideva enesetäiendamisega veresoontekirurgina pakub rahulolu.

7. Milline Sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Usun, et pidev süsteemne veresoontealane siirdemeditsiiniline uurimistöö on aluseks, et kunagi oleks maailmas haigestumus ja suremus südame- ja veresoonkonna haigustesse oluliselt väiksem.

Dr. Kals tütar Mariega tillujooksul (2014) (foto:erakogu)

Dr. Kals tütar Mariega tillujooksul (2014) (foto:erakogu)

8. Millisele Sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Kõige üldisemas plaanis püüame vastata küsimusele, miks ja kuidas veresoonte kahjustused haiguseid põhjustavad ning mil moel saame neid protsesse mõjutada.

9. Millised on Sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Eelmise küsimuse vastus ja sellele vastamine.

10. Millega tegeled tööst vabal ajal?
Pingelist tööd püüan maandada spordiga (jooksmine, suusatamine, korvpall), pere ja sõpradega kvaliteetselt aega veetes, reisides, samuti lugedes.

 

Jaak Kals on pälvinud erinevaid tunnustusi: Kliinikumi teaduspreemia (2013 ja 2012), Eesti Kardioloogide Seltsi teaduspreemia (2012) ning presidendi noore teadlase preemia (2012).

Loe ka lähemalt veresoonte haigustest ja kuidas neid ennetada siit.