Farmakoloog Kaili Anier
Kaili Anier püüab oma töös välja selgitada, kuidas keskkonnategurid võivad mõjutada ravimsõltuvuse teket ning kas leidub potentsiaalseid ravimikandidaate, mis pidurdaksid ravimsõltuvuse väljakujunemist.
Kelleks sa lapsena saada tahtsid ning miks?
Algklassides õppides oli minu suurimaks sooviks saada kas õpetajaks või näitlejaks, kuna mulle meeldis olla publiku ees. Gümnaasiumis aga pakkus mulle suurt huvi keemia ning seepärast jätkasin ma oma õpinguid Tartu Ülikoolis keemia erialal, et saada keemiaõpetajaks.
Kuidas sattusid teadusesse?
Ülikoolis õppides tuli koostada kursusetöid ning kraadi saamiseks kaitsta lõputöö. Seepärast sai väga palju õpitud ja töötatud laboris, mis oli väga põnev. Oma magistritööd sattusin ma tegema Tartu Ülikooli arstiteaduskonda farmakoloogia instituuti ning sealt edasi jätkus mu teadustöö juba rohkem meditsiinivaldkonnas.
Kas võrreldes esialgsete ootustega oled erialaselt jõudnud sinna kuhu soovisid?
Keemiaõpetajat minust ei saanud, aga leian, et see töö, mida praegu teen, on väga huvitav ning kuna ma olen juhendanud üliõpilasi ning pidanud ka loenguid, siis saan ikkagi olla õpetaja rollis ning jagada oma teadmisi.
Miks soovitad noortel just see eriala endale valida?
Ma leian, et keemia eriala on huvitav ja põnev, mitte kunagi ei hakka igav ning keemikud on hinnatud spetsialistid, kes saavad hakkama ka keerukamates olukordades. Keemikuid vajatakse nii meditsiinis, toiduainetööstuses, keskkonnakaitses, rääkimata keemia- ja metallitööstustest.
Kuidas on sinu eriala seotud teiste valdkondadega?
Kuna mul on magistrikraad keemias ja doktorikraad neuroteadustes, siis see on hea näide, et keemiaalaseid teadmisi saab edukalt kasutada meditsiinis. Samuti on keemia tihedalt seotud bioloogia, füüsika, matemaatika ja informaatikaga. Näiteks sageli on vaja teadustöös tegeleda andmete analüüsimise ning kasvõi lahuste kontsentratsioonide arvutamisega ning siis kuluvad matemaatilised teadmised marjaks ära.
Mida pead seni oma karjääri suurimaks saavutuseks?
Oma karjääri suurimaks saavutuseks pean ma praegusel hetkel doktorikraadi kaitsmist neuroteadustes ning doktoritöö eest saadud tunnustust (I preemia) Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatud üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil terviseuuringute valdkonnas doktoriõppe kategoorias.
Milline sinu eriala saavutus on muutnud maailma paremaks?
Kuna mul on kaks eriala – keemia ja neuroteadused, siis mõlemas valdkonnas on niivõrd palju saavutusi, et raske on ühte pidada paremaks kui teist. Seepärast ma ei hakkaks neid saavutusi siin eraldi välja tooma. Kui võtta aluseks keemia ja neuroteaduste alased tööd meditsiini valdkonnas, siis leian, et kogu see töö, mida tehakse uute ravimikandidaatide leidmiseks ja väljatöötamiseks, ravimite toimemehhanismide ja haiguste tekkemehhanismide uurimiseks, on niivõrd olulised, et neid võib pidada saavutusteks, mis on muutnud ja muudavad maailma paremaks.
Millisele sinu eriala teaduslikule probleemile soovid kõige rohkem lahendust leida?
Minu jaoks on väga oluline, et töö mida ma teen, oleks vajalik ja praktilise väljundiga. Antud hetkel tegelen ma ravimsõltuvuse uurimisega ehk täpsemalt üritame välja selgitada kuidas keskkonnategurid võivad mõjutada ravimsõltuvuse teket ning kas leidub potentsiaalseid ravimikandidaate, mis pidurdaksid ravimsõltuvuse väljakujunemist.
Millised on sinu eriala suurimad väljakutsed ning mis pakub suurimat rahulolu?
Nagu ma juba eespool mainisin, siis üheks suurimaks väljakutseks on uurida erinevate haiguste (näiteks psühhiaatriliste) tekkemehhanisme ning leida sobivaid ravimikandidaate nende haiguste raviks. Suurimat rahulolu pakub, kui teadustöös kõik edukalt laabub ning on tore meeskond, kellega koos seda tööd teha.
Millega tegeled tööst vabal ajal?
Tööst vabal ajal meeldib mulle väga reisida, raamatuid lugeda, sõpradega midagi vahvat koos teha – näiteks ühiselt kokata. Samuti meeldib mulle väga teatris ja kontsertidel käia. Suvel kindlasti veedan palju aega maal koos oma perekonna ja tuttavatega, et veidi puhata linnamelust ning koguda energiat uuteks väljakutseteks.
Avaldatud: 17.08.2017