Käthy Rannaste uuris geneetikat

Nimi: Käthy Rannaste
Klass: 11.klass
Lemmikõppeaine: Mulle meeldivad kõik õppeained,  isegi need, mis minu jaoks rasked on
Uurimistöö pealkiri: “AP-1 perekonna liikmete ekspressioon primaarsetes neuronites TrkB signaliseerimise mõjul”
Juhendaja: Jürgen Tuvikene

Idee ja eesmärgid
Käthy Rannaste sattus Eesti Teadusagentuuri leheküljele paar aastat tagasi, kuid oli stipendiumi tähtaja maha maganud. „Eelmisel korral kõhklesin liiga kaua ja otsustasin, et „järgmine kord“ osalen,“ räägib noor uurija oma plaanidest.
Käthy Rannaste tunnistab, et kuigi ta tunneb väga paljude asjade vastu huvi, oli üpris raske valida ühte teemat. Kuigi algselt mõtles neiu uurida ka vähirakkude loomust ja elu ning Alzheimeri tõve,  tundus geneetika siiski kõige südamelähedasem. „Nõnda uurisingi, kas oleks võimalik saada selles valdkonnas juhendajat.“ Ta lisab, et Eesti Teadusagentuurist juhatati ta TTÜ lehele ning pärast teema valimist aidati leida ka vahva juhendaja.
Neiu ootas töölt uusi teadmisi ja tunnistab, et neid ta ka sai nii neurotrofiinide, laboritöö, uurimistööde kirjutamise kui ka ülikoolielu kohta.

Uurimistöö kirjutamine
Noorel uurijal aitas teadusartikleid otsida juhendaja, sest tal endal ei olnud võimalik kõikidele andmebaasidele ligi pääseda. „Lisaks andis juhendaja nõu, milliseid artikleid oleks uurimistöö jaoks kõige parem kasutada ja ka seda, et kuidas neid kasutada.“
Uurimistöö kirjutamise tegi Käthy jaoks raskeks ja keeruliseks varasemate kogemuste puudumine. „Eriti tegi see raskemaks kirjutamise ja lausete sidumise.“ Ta lisab, et nii mõnigi kord jäid ka laboripäevikusse sissekanded tegemata, mistõttu oli hiljem seda raskem tööd kokku kirjutada. Kergeks peab ta aga laboris töötamist. „Loomulikult pärast seda, kui kõik protseduurid selgeks olid saanud,“ täpsustab ta.

Tulemused
Noor uurija jõudis tööga sinna, kuhu soovis. Ta sai palju uusi teadmisi alates neurotrofiinide funktsioonidest ja olemusest kuni laboris tehtavate katseteni. “Töö käigus parandasin uurimistööde kirjutamisoskust ning tunnen, et olen valmis bakalaureusetöö kirjutamiseks,” sõnab ta. Neiu on kindel, et läheb peale kooli lõpetamist ülikooli ning hakkab tegelema teadusega: „Isegi kui ei jätka samal teemal, on mul olemas oskused, mida laboris ja töid kirjutades vaja läheb,“ on Käthyl heameel, et uurimistöö kirjutamisega tutvust tegi. „Jätkan sarnases suunas, kuid täpse valdkonna valimine on keeruline. Kõik on huvitav, uus, imepärane,“ arutleb õpilane.

Juhendaja Jürgen Tuvikene: Käthy teostas oma uurimistöö Tallinna Tehnikaülikooli molekulaarse neurobioloogia laboris 2014. aastal, uurides AP-1 perekonna liikmete ekspressioonitasemete muutumist TrkB signaliseerimise tulemusena neuronikultuuris. Antud töö oli osa käimasolevast projektist BDNF-i autoregulatsiooni uurimisest. Antud uurimistööd tehes õppis Käthy  mitmeid erinevaid molekulaar- ja rakubioloogias vajalikke meetodeid, nt praimerite disainimine PCR reaktsiooni jaoks, primaarsete neuronite kasvatamine, geeniekspressiooni analüüs kvantitatiivse PCR meetodil.
Ehkki keskkooliõpilasel on igapäevase õppetöö kõrvalt on üsna keeruline leida aega laboris katsete tegemiseks, näitas Käthy üles motiveeritust õhtuti pärast kooli ja/või nädalavahetuseti laboris käia. Uurimistöö kokkukirjutamine sujus Käthyl väga ladusalt,
võrreldaval tasemel TTÜ bakalaureusetaseme üliõpilastega bakalaureusetöö kirjutamisel. Eraldi väärib märkimist, et ehkki Käthy ei olnud töö valmimise ajal keskkooli bioloogiakursust läbinud, suutis ta sellest hoolimata ennast geenitehnoloogia teemal uurimistöö teostamiseks ja kirjutamiseks vajalike baasteadmistega suurepäraselt
kurssi viia. Ka katsete tulemuste analüüsil ilmutas Käthy märkimisväärset iseseisvust ja sai sellega väga hästi hakkama. Leian, et Käthyl on tugev potentsiaal pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi mõnele teadusega seotud erialale.